Uus EakusAutor Liisi Uder

Kuidas edaspidi tagada eakapõlves elamisväärne sissetulek?


Kui tõsta pensioniiga oodatava elueaga samas taktis, jääb keskmise riikliku pensioni suurus umbes samale tasemele kui praegu (võrreldes keskmise ja/või mediaanpalgaga). Selleks, et tagada parem kindlustatus, on vaja ühiskondlikult kokku leppida, milline on väärikas sissetulek ja kuidas seda saavutada. 

Mõtete kogumiseks loe kindlustatuse kohta uue eakuse visioonist http://pension2050.kogu.ee/visioon/#kindlustatus

Paku oma idee või vastus alltoodud küsimustele. 
1)      Milline peaks olema tänast elustandardit säilitav eakapõlve sissetulek? 
2)      Kuidas kujundada Eesti pensionisüsteem paindlikumaks, et pensionile minejatel oleks suurem otsustusõigus oma pensioniraha kasutada?
3)      Kuidas saab valitsus soodustada täiendavat säästmist? 
4)      Kuidas tagada, et inimestele ja perekondadele ei langeks ebamõistlikult suur hoolduskoormus? 
 
///////// 

Idee esitamiseks logi kõigepealt sisse. 
Pea meeles, et hea idee 
-          on tulevikkuvaatav; 
-          avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;  
-          on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele. 

Esita idee

Esitatud ideed

  1. Jüri Ginter

    Seadustada vanavanemate tegevus lapselaste hoidmisel ja kasvatamisel

    Maksta toetust nendele vanavanematele, kes hoiavad lapselapsi, et lapsevanemad saaksid tööl käia ning ei ole vajadust lapsi lasteaeda viia. Vastav raha hoitakse kokku lasteaedade toetamisest. Kui vanavanem ei ole pensionil, võiks talle selleks ajaks maksta ka ravikindlustust.

    1. Marek Sauber

      IV sammas

      Tuleb luua IV pensionisammas, kuhu panustab tööandja oma töötaja eest ja see panus IV sambasse on sõltuvuses kas töötaja üldise tööstaaziga või tööstaaziga konkreetses ettevõttes, kus kindlustatu töötab.

      1. Joel Kütt

        Riik hakaku välja andma pensioni-võlakirju.

        Tuleb alustada riigi võlakirjade emissiooni, mis oleks suunatud pensionivara kogumisele. Võlakirju saaksid osta Eesti kodanikud ja residendid. Tulumaksu osas kehtib sama soodustus mis tavaliste pensionifondidega. Riik suurendab võlakirjade väärtust igal aastal sama koefitsendiga mis riiklikku 1. samba pensione (s.o. intress). Võlakirju saab tagasi müüa pärast penisioniikka jõudmist, siis kehtib ka intressitulu, nagu eespool kirjeldatud. Võlakirju saab vajadusel müüa ka varem, kuid (ilma intressituluta - vaieldav?) ja maksutatuna tulumaksuga (sama mis tava-pensionifondidel). Põhjendus: Praegused pankade poolt pakutavad pensionifondid liiga suure riskiga ja kõrgete valitsemistasudega. Võlakirjade investeerimise eest vastutab riik ise vähemalt inflatsiooni ulatuses ja kasiinoskäik jääb ära

        1. Liis Klaar

          Eakapõlve sissetulek peaks vastama umbes 80% palgast enne pensionile minekut.

          Juhul kui sisseteenitud ja kogutud pension ei vasta ülal mainitud sissetulekule peab eakatel olema võimalus osaajaliselt lisa teenida kusjuures tööandjal pole enam kohustust sotsiaalmakse maksta. Kuidas saaks valitsus soodustada täiendavat säästmist ?Kiire vastus oleks, maksta kõrget intressi kuid oleme olenevad finantsmaailmast ja antud olukorras ajaks säästude kõrge intressimäär eelarved lõhki. Ehk mingi boonussüsteem mis vähemalt kataks inflatsiooni! Hoolduskoormus: Koos erasektoriga arendada välja nn teenindusmajade süsteemi. Majades oleks väikesed korterid kööginurgaga. Igas majas oleks iseteenindav restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti/õe valve, käsitööruumid, rammatukogu jne.Neid kortereid saaks eluajal muretseda tehes igakuiseid sissemakse. kohe väljaostes saaks neid välja üürida. Lapsed saaks osta vanematele jne

          1. Joel Kütt

            Isikustada töötaja poolt makstav töötukindlustus.

            Töötukindlustuse töötaja poolt makstav osa isikustada ja seda saaks töötuse korral kasutada ainult see isik. Tööandja poolt makstav osa oleks solidaarselt kasutatav. Kui isik ei jää töötuks või on töötu ainult natuke aega, siis kantakse ülejääv osa pensionifondi. Kui töötukindlustuse isikustatud osast jääb puudu, saab ta ainult solidaarse osa arvelt toetust, mis on eelnevast palgast sõltumatu ja üsna väike. Töötukindlustuse isikustatud maksel on miinimummäär, kuid vabatahtlikult saab seda suurendada. Töötukindlustuse isikustatud osa kasutamine on vabatahtlik - võib välja võtta seadustatud määrast vähem või üldse mitte.

            1. Marek Mägi

              Personaalne pensionikonto

              Teen ettepaneku loobuda solidaarsest pensionisüsteemist. Tööandjad jätkavad sotsiaalmaksu maksmist kuid see makstakse personifitseeritult töövõtja Sotsiaalametis olevale arvele. Töövõtja määrab iga aasta koos tuludeklaratsiooni esitamisega kellele ja millises proportsioonis tema maksustatavast tulust hüvitisi makstakse. Kuivõrd tulumaks rakendub ka pensionitele, siis pole liigkõrgel pensionil mõtet. Tekib väga tihe perekondlik seos – vanemad kasvatavad lapsed, lapsed peavad ülal oma vanemaid. Kaasnevad muutused. Ümbrikupalga maksmine ja OÜ-tamine lõpeb. Välismaale tööle siirdunud inimesed peavad ise oma vanematele maksma. Eakatel tekib tugev motivatsioon osaleda oma lastelaste kasvatamisel selleks, et need saaksid käia tasulisel tööl. Kui lastelaste hoidmise eest saadakse kaudselt samaväärset tulu, siis eelistataks valida see. Kaob pensioniiga. Pensionile läheb inimene siis kui tema lapsed seda võimaldavad. Nii nagu oma eluajal oled panustanud laste kasvatusse, nii saad neilt vastava panuse tagasi. Lastekasvatamisest tõuseb tulu. Kaob poliitiline surve pensioni tõstmiseks ja see asendub asjakohase nõudega – arendada majandust. Igale eakale jääb võimalus endiselt koguda vara nii pensionisambasse kui investeeringutena. Iga lastetu saab panustada kellegi kasvatusse selliselt, et kasvatatu ei unustaks temasse panustanut. Kokkuvõttes muutuvad perekonnad märksa sidusamaks ja riigi roll piirdub erijuhtumite lahendamisega. Peamised miinused on tulude ebaühtlus ja ülemineku periood. Lahenduseks on suurem lastelaste arv ja üleminekul uuele süsteemile rakendada personaalkontot ainult 50% ulatuses sotsiaalmaksust kuid igal aastal vähendades solidaarsuse osa 5% võrra. Üleminek 10 aastaga.

              1. Toivo Kalmo

                Ettevõtluspiirangute vähendamine.

                Kui ühiskond on vaene,siis varade ümberjagamine inimesi rikkamaks ei tee.Rahva elujärg paraneb ainult siis kui ise rikkusi luua.Arvan,et meie elatustase võiks tulevikus tõusta kui Eesti muutuks palgaorjade riigist peremeeste riigiks.On vana tõde,et ahelatest vabastatud inimene on looja.Sellepärast arvan,et piirangud väikeettevõtlusele tuleks ära kaotada.Igale kodanikule (ka pensionärile) tuleb jätta võimalus tegeleda talle meelepärase ettevõtlusega ilma et talt nõutaks tegevuslubasid, pädevustunnistusi,avansilist sotsiaalmaksu jms.Tuleb lõpetada ka ettevõtjate pidev ja kulukas kontrollimine.Ettevõtjat peaks kontrollima ainult tema kauba või teenuse tarbija.Riigimaksud arvestaks ja maksaks ettevõtja ise.Olen veendunud,et enamius inimesi täidaksid neid nõudeid ilma riikliku sunnita.Riiklik järelvalve peaks olema minimaalne,aga kui avastatakse kuritahtlik seaduserikkumine,siis järgnevad mõjusad trahvid ja ettevõtluskeeld. Tulevased (ja ka praegused) penionärid ei peaks siis tööandjate ees põlvitama,et saada endale mõni madalapalgaline töökoht,vaid saaksid ise endale töökohti luua ja jõukohase tööga ise oma elujärge parandada.Nii saaks ka oluliselt riiklikku bürokraatiat vähendada ja vabanenud ametnikud jõuaksid tööturule reaalset ühiskondlikku rikkust kasvatama.

                1. Aavo Vään

                  Üleminek neljapäevasele töönädalale võimaldab minna pensionile 70 ja saada väärilist pensioni

                  Tõsi on see, et tänane pension ei võimalda inimlikku elamist. Tulemuseks on see, et inimene jäädes 63 aastaselt pensionile jätkab trotsides oma kehva tervist töötamist, et nautida natuke paremat elu, mida võimaldab palk ja sellele lisanduv pension. Paljud eluvaldkonnad ongi libisenud pensionäride kätte, näiteks kassiirid kauplustes, sest üksnes selle palgaga ära ei ela aga kui sinna lisandub pension, siis see midagi on. Järeldus tuleb minna üle neljapäevasele töönädalale ja tõsta pensioniiga 70 eluaastani. Väheneud pensionäride hulk ja kasvanud maksumaksjate hulk inimeste arvalt vahemikust 63 kuni 70 võimaldab pensionäridele vanuses 70+ maksta normaalset pensioni ja saada teistel normaalset palka kuna nende maksukoormus väheneb seoses ülalpeetavate , pensionäride arvu vähenemisega.

                  1. Linda Asmer

                    Esmalt lõpetage niigi naeruväärse pensionite tulumaksustamine. Töötavatelt pensionäridelt samuti.

                    Endaga mittetoimetulevatel pensionäridel peaks olema võimalus elada vanadele mõeldud kogukonnas, kus oleks nii meditsiinile abi, huvialade tuba, söökla jne.

                    Osalemiseks pead sisse logima.

                    Kas tahad selle teema arenguga kursis olla?