Uus EakusAutor Liisi Uder

[IDEEKORJE] Kuidas edaspidi tagada eakapõlves elamisväärne sissetulek?


Kui tõsta pensioniiga oodatava elueaga samas taktis, jääb keskmise riikliku pensioni suurus umbes samale tasemele kui praegu (võrreldes keskmise ja/või mediaanpalgaga). Selleks, et tagada parem kindlustatus, on vaja ühiskondlikult kokku leppida, milline on väärikas sissetulek ja kuidas seda saavutada. 

Mõtete kogumiseks loe kindlustatuse kohta uue eakuse visioonist http://pension2050.kogu.ee/visioon/#kindlustatus

Paku oma idee või vastus alltoodud küsimustele. 
1)      Milline peaks olema tänast elustandardit säilitav eakapõlve sissetulek? 
2)      Kuidas kujundada Eesti pensionisüsteem paindlikumaks, et pensionile minejatel oleks suurem otsustusõigus oma pensioniraha kasutada?
3)      Kuidas saab valitsus soodustada täiendavat säästmist? 
4)      Kuidas tagada, et inimestele ja perekondadele ei langeks ebamõistlikult suur hoolduskoormus? 
 
///////// 

Idee esitamiseks logi kõigepealt sisse. Esitatud ideid saab kommenteerida samamoodi sisse logides. 

Pea meeles, et hea idee 
-          on tulevikkuvaatav; 
-          avab lühidalt probleemi, pakub lahenduse ja selgitab lahenduse positiivset mõju;  
-          on suunatud riigi tasandil katsetamisele või juurutamisele. 

Kas tahad selle ettepaneku edasise arenguga kursis olla?

LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid

  1. Jüri Ginter

    Seadustada vanavanemate tegevus lapselaste hoidmisel ja kasvatamisel

    Maksta toetust nendele vanavanematele, kes hoiavad lapselapsi, et lapsevanemad saaksid tööl käia ning ei ole vajadust lapsi lasteaeda viia. Vastav raha hoitakse kokku lasteaedade toetamisest. Kui vanavanem ei ole pensionil, võiks talle selleks ajaks maksta ka ravikindlustust.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Liilika Raudhein

      Eriti vajalik oleks vanavanemate tugi siis, kui laps pole veel 3-aastane. Enne seda iga on lapse lasteaeda viimine talle traumeeriv ja jätab negatiivse jälje usalduslike suhete loomisse edaspidi.

    2. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/c3b2c37c-55ae-4375-bf23-fdd712d503b1

  2. Marek Sauber

    IV sammas

    Tuleb luua IV pensionisammas, kuhu panustab tööandja oma töötaja eest ja see panus IV sambasse on sõltuvuses kas töötaja üldise tööstaaziga või tööstaaziga konkreetses ettevõttes, kus kindlustatu töötab.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Sellele ideele on juba lahendus olemas. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6954d14d-697f-4caa-bb65-8b00c50eadce

  3. Joel Kütt

    Riik hakaku välja andma pensioni-võlakirju.

    Tuleb alustada riigi võlakirjade emissiooni, mis oleks suunatud pensionivara kogumisele. Võlakirju saaksid osta Eesti kodanikud ja residendid. Tulumaksu osas kehtib sama soodustus mis tavaliste pensionifondidega. Riik suurendab võlakirjade väärtust igal aastal sama koefitsendiga mis riiklikku 1. samba pensione (s.o. intress). Võlakirju saab tagasi müüa pärast penisioniikka jõudmist, siis kehtib ka intressitulu, nagu eespool kirjeldatud. Võlakirju saab vajadusel müüa ka varem, kuid (ilma intressituluta - vaieldav?) ja maksutatuna tulumaksuga (sama mis tava-pensionifondidel). Põhjendus: Praegused pankade poolt pakutavad pensionifondid liiga suure riskiga ja kõrgete valitsemistasudega. Võlakirjade investeerimise eest vastutab riik ise vähemalt inflatsiooni ulatuses ja kasiinoskäik jääb ära

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/71f2b78f-cc1f-45ab-b310-70b666efa843

  4. Liis Klaar

    Eakapõlve sissetulek peaks vastama umbes 80% palgast enne pensionile minekut.

    Juhul kui sisseteenitud ja kogutud pension ei vasta ülal mainitud sissetulekule peab eakatel olema võimalus osaajaliselt lisa teenida kusjuures tööandjal pole enam kohustust sotsiaalmakse maksta. Kuidas saaks valitsus soodustada täiendavat säästmist ?Kiire vastus oleks, maksta kõrget intressi kuid oleme olenevad finantsmaailmast ja antud olukorras ajaks säästude kõrge intressimäär eelarved lõhki. Ehk mingi boonussüsteem mis vähemalt kataks inflatsiooni! Hoolduskoormus: Koos erasektoriga arendada välja nn teenindusmajade süsteemi. Majades oleks väikesed korterid kööginurgaga. Igas majas oleks iseteenindav restoran, arsti vastuvõtt, ööpäevane arsti/õe valve, käsitööruumid, rammatukogu jne.Neid kortereid saaks eluajal muretseda tehes igakuiseid sissemakse. kohe väljaostes saaks neid välja üürida. Lapsed saaks osta vanematele jne

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/90806467-1a48-427b-a558-50cb816f8530

  5. Joel Kütt

    Isikustada töötaja poolt makstav töötukindlustus.

    Töötukindlustuse töötaja poolt makstav osa isikustada ja seda saaks töötuse korral kasutada ainult see isik. Tööandja poolt makstav osa oleks solidaarselt kasutatav. Kui isik ei jää töötuks või on töötu ainult natuke aega, siis kantakse ülejääv osa pensionifondi. Kui töötukindlustuse isikustatud osast jääb puudu, saab ta ainult solidaarse osa arvelt toetust, mis on eelnevast palgast sõltumatu ja üsna väike. Töötukindlustuse isikustatud maksel on miinimummäär, kuid vabatahtlikult saab seda suurendada. Töötukindlustuse isikustatud osa kasutamine on vabatahtlik - võib välja võtta seadustatud määrast vähem või üldse mitte.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/a37aa48a-adfc-466a-a531-3c9de929fb1d

  6. Marek Mägi

    Personaalne pensionikonto

    Teen ettepaneku loobuda solidaarsest pensionisüsteemist. Tööandjad jätkavad sotsiaalmaksu maksmist kuid see makstakse personifitseeritult töövõtja Sotsiaalametis olevale arvele. Töövõtja määrab iga aasta koos tuludeklaratsiooni esitamisega kellele ja millises proportsioonis tema maksustatavast tulust hüvitisi makstakse. Kuivõrd tulumaks rakendub ka pensionitele, siis pole liigkõrgel pensionil mõtet. Tekib väga tihe perekondlik seos – vanemad kasvatavad lapsed, lapsed peavad ülal oma vanemaid. Kaasnevad muutused. Ümbrikupalga maksmine ja OÜ-tamine lõpeb. Välismaale tööle siirdunud inimesed peavad ise oma vanematele maksma. Eakatel tekib tugev motivatsioon osaleda oma lastelaste kasvatamisel selleks, et need saaksid käia tasulisel tööl. Kui lastelaste hoidmise eest saadakse kaudselt samaväärset tulu, siis eelistataks valida see. Kaob pensioniiga. Pensionile läheb inimene siis kui tema lapsed seda võimaldavad. Nii nagu oma eluajal oled panustanud laste kasvatusse, nii saad neilt vastava panuse tagasi. Lastekasvatamisest tõuseb tulu. Kaob poliitiline surve pensioni tõstmiseks ja see asendub asjakohase nõudega – arendada majandust. Igale eakale jääb võimalus endiselt koguda vara nii pensionisambasse kui investeeringutena. Iga lastetu saab panustada kellegi kasvatusse selliselt, et kasvatatu ei unustaks temasse panustanut. Kokkuvõttes muutuvad perekonnad märksa sidusamaks ja riigi roll piirdub erijuhtumite lahendamisega. Peamised miinused on tulude ebaühtlus ja ülemineku periood. Lahenduseks on suurem lastelaste arv ja üleminekul uuele süsteemile rakendada personaalkontot ainult 50% ulatuses sotsiaalmaksust kuid igal aastal vähendades solidaarsuse osa 5% võrra. Üleminek 10 aastaga.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Kalle Vanatoa

      Ka minu peas on selline mõte juba pikemat aega liikunud ja vestlustes, vaidlustes teistega samuti poolehoidu leidnud. Tundub igati arutamisväärt idee olema.

    2. Liilika Raudhein

      Väärt idee. Tegelikult on see "ära unustatud" vana ja toimiv süsteem. Kui pensionär panustab lastelaste hoidmisse, siis tööl käivad noored toetavad perekonna ühise majandamise kaudu tugevalt ka pensionäri eluolu - üheskoos ostetakse vajalikud asjad ja teenused, käiakse koos kultuuriüritustel jne. Põlvkondade vaheline majanduslik ja sotsiaalne sidusus soosib väiksemat teenuste tarbimist ja hoiab ära asjatu ressursside raiskamise. Ka minu lapsi hoiab vanaema ning kõik kolm põlvkonda tulevad seetõttu oma eluga palju paremini toime.

    3. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/fe7f12ae-2c33-448f-a0e7-e81520f28848

  7. Toivo Kalmo

    Ettevõtluspiirangute vähendamine.

    Kui ühiskond on vaene,siis varade ümberjagamine inimesi rikkamaks ei tee.Rahva elujärg paraneb ainult siis kui ise rikkusi luua.Arvan,et meie elatustase võiks tulevikus tõusta kui Eesti muutuks palgaorjade riigist peremeeste riigiks.On vana tõde,et ahelatest vabastatud inimene on looja.Sellepärast arvan,et piirangud väikeettevõtlusele tuleks ära kaotada.Igale kodanikule (ka pensionärile) tuleb jätta võimalus tegeleda talle meelepärase ettevõtlusega ilma et talt nõutaks tegevuslubasid, pädevustunnistusi,avansilist sotsiaalmaksu jms.Tuleb lõpetada ka ettevõtjate pidev ja kulukas kontrollimine.Ettevõtjat peaks kontrollima ainult tema kauba või teenuse tarbija.Riigimaksud arvestaks ja maksaks ettevõtja ise.Olen veendunud,et enamius inimesi täidaksid neid nõudeid ilma riikliku sunnita.Riiklik järelvalve peaks olema minimaalne,aga kui avastatakse kuritahtlik seaduserikkumine,siis järgnevad mõjusad trahvid ja ettevõtluskeeld. Tulevased (ja ka praegused) penionärid ei peaks siis tööandjate ees põlvitama,et saada endale mõni madalapalgaline töökoht,vaid saaksid ise endale töökohti luua ja jõukohase tööga ise oma elujärge parandada.Nii saaks ka oluliselt riiklikku bürokraatiat vähendada ja vabanenud ametnikud jõuaksid tööturule reaalset ühiskondlikku rikkust kasvatama.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2caa9bd1-14dd-4a16-9bc8-0228edc91441

  8. Aavo Vään

    Üleminek neljapäevasele töönädalale võimaldab minna pensionile 70 ja saada väärilist pensioni

    Tõsi on see, et tänane pension ei võimalda inimlikku elamist. Tulemuseks on see, et inimene jäädes 63 aastaselt pensionile jätkab trotsides oma kehva tervist töötamist, et nautida natuke paremat elu, mida võimaldab palk ja sellele lisanduv pension. Paljud eluvaldkonnad ongi libisenud pensionäride kätte, näiteks kassiirid kauplustes, sest üksnes selle palgaga ära ei ela aga kui sinna lisandub pension, siis see midagi on. Järeldus tuleb minna üle neljapäevasele töönädalale ja tõsta pensioniiga 70 eluaastani. Väheneud pensionäride hulk ja kasvanud maksumaksjate hulk inimeste arvalt vahemikust 63 kuni 70 võimaldab pensionäridele vanuses 70+ maksta normaalset pensioni ja saada teistel normaalset palka kuna nende maksukoormus väheneb seoses ülalpeetavate , pensionäride arvu vähenemisega.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Idee vajab oluliselt täpsemat mõjuanalüüsi, kui rahvakogu raames seda teha saab. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/0dfd980e-f747-4ada-8c85-4786ee5fc1b0

  9. Linda Asmer

    Esmalt lõpetage niigi naeruväärse pensionite tulumaksustamine. Töötavatelt pensionäridelt samuti.

    Endaga mittetoimetulevatel pensionäridel peaks olema võimalus elada vanadele mõeldud kogukonnas, kus oleks nii meditsiinile abi, huvialade tuba, söökla jne.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/75a0d426-fb72-4553-bd0a-534db8f2ac76

  10. karl Hendrik Bachmann

    Ettevõtetele ning ettevõtjatele kohasemad tingimused

    Riigi käive põhineb peamiselt ettevõtetel. Leian, et kui luua ettevõtetele riigis soodsamad tingimused, tekiks rohkem ettevõtteid, mis annaks ka riigile suurema käibe ning sealt tulenevalt ka suurema maksude koguse. Samamoodi on ka vahepeal kaubanduses. Langetades hinda kõigest 20%, võib kasum kasvada kuus koguni 50%, kuna ostjaid tekib nii palju rohkem juurde tänu madalamale hinnale. Lisaks paremale tööturule kasvab ka perede rahaline seis. Küll inimese loomuses on hakata suurema sissetuleku juures ka rohkem kulutama, annaks siiski suurem palk ka kindlustunnet väikeperedele nende laste üleskasvatamise osas. Niimoodi arenekski välja ka uuem generatsioon, kes saaks kindel olla ka Eesti ettevõtete turule, mitte ei pea tulu minema otsima Soomest.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2caa9bd1-14dd-4a16-9bc8-0228edc91441

  11. Kalle Vanatoa

    Pensionisüsteem vajab muutmist.

    Maksumaksjate poolt solidaarse pensionifondi ülevalpidamine on oma aja ära elanud, ega vasta enam kaasaja nõuetele, olles samas ka alandav pensionäridele kellele nooremad niiöelda peavad pensioni välja teenima. Ei ole vaja meil sisseveetud tööjõudu pensioni maksmiseks vanadele. Personaalne pensionikonto on see, mida vajame. Pensioni hakatakse koguma kohe esimesest palgast, mis laekub personaalsele kontole asutuses, mis selle hoiustamise eest lisab ka hoiuse intressi. Kontole saab lisamakseid teha ka tööandja,riik,ise kontoomanik,või lapsed,lapselased jne.jne. Kontoomanik saab pidevalt jälgida oma konto seisu ja võtta vastu otsuseid selle põhjal

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/02b564be-0c68-4015-82c0-7e1348a515bc

  12. Kalle Vanatoa

    Idee vabastab ühiskonna painest, tuua sisse töölisi ainult sellepärast,et täita solidaarsuspensioni kassat.

    Tulevikus saab iga inimene paremini oma pensionikogumisega hakkama. Riigis vähenevad administreerimiskulud.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/02b564be-0c68-4015-82c0-7e1348a515bc

  13. Renna Truus

    Pensioni II samba väljamaksed võiksid alata pensionieast. Praegu hakatakse väljamakseid tegema vanaduspensioni east, mitte siis

    kui oled soodustingimustel pensionär. Inimestel peaks olema endal õigus otsustada, mida nad soovivad oma rahaga teha: kas võtavad kõik kohe välja, tehakse maksegraafik, investeeritakse või toimub see mingil muul moel.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Marika Pütsep

      Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas ta oma II sambasse kogutut kasutab. Olgu siis esialgu kasvõi pool summat vabalt kasutatav. Miks peab teenustasu maksma pensionikindlustusfondidele, et saada 30-50€ kuus? Võib-olla pensionär vajab seda raha oma tervise parandamiseks või elamistingimuste muutmiseks.

    2. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/f3dca8aa-9c00-41b9-875e-3acef45c20e2

  14. Paul Lettens

    Keskmine vanaduspension peaks olema 500 EUR maksuvabalt, edasi pensionitõus eesmärgiga jõuda 60% keskmisest palgast.

    Euroopas üritatakse väärikas pension hoida 65% keskmisest palgast, meil on see 35-40%, seega peame arutama, et leida võimalus jõuda vanaduspensioniga Euroopa keskmisele tasemele.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/836641a0-b423-4597-a766-8e5c374c754c

    2. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed pensionite täielikust tulumaksuvabasutustest ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/75a0d426-fb72-4553-bd0a-534db8f2ac76

  15. Tonu Pekk

    Lepime kokku realistlikus miinimumpensioni määras ja lõpetame II sambasse kogunenud vara kasutamise ebamõistliku piiramise

    Igale Eesti inimesele tuleb anda õigus otsustada, kuidas ta soovib pensionile suundudes kasutada oma teise pensionisambasse kogutud vara. Piiranguid tohib seada ainult toimetulekuks vajaliku miinimumpensioni tagamiseks. Riik ei tohi kasutada meie kogutud pensionivara kindlustusfirmadele tulu tagamiseks. Sellega on nõustunud ka õiguskantsler Ülle Madise: https://tuleva.ee/uudised/oiguskantsler-ii-sammas/ TULEVA ETTEPANEK 1. Riik peab selgelt ja realistlikult määratlema toimetulekuks vajaliku igakuise minimaalse pensioni arvutamise alused. See võib olla väljendatud näiteks %-na riigi keskmisest brutopalgast. 2. Miinimumi ületavas osas tuleb kaotada piirangud inimese isiklikule pensionikontole kogunenud vara kasutamisele. SELGITUS Teisisõnu, pensionile suundudes tuleb iga inimese pensionivarast eraldada see osa, mis tagab talle toimetuleku elu lõpuni. Selle raha kasutamise osas, mis pärast miinimumi eraldamist pensionikontole jääb, peab igaühel olema vaba valik. Seadused peavad võimaldama, et inimene saaks soovi korral anda fondivalitsejale korralduse maksta välja tema pensionikontole kogunenud pensionivara - miinimumi ületavas osas - regulaarse maksena kokku lepitud aastate vältel või seniks, kuni vara jätkub. Kui inimene soovib miinimumi ületava osa korraga välja võtta, et kasutada seda remondiks või vajalike ravimite ostmiseks, peab tal olema selleks õigus. Kui inimene soovib sõlmida kindlustusseltsiga annuiteedi lepingu, on tal ka selleks õigus, aga riik ei tohi sundida peale kalleid kindlustuslepinguid inimestele, kes neid ei vaja. Oluline märkus: kehtestatud miinimum peab olema iga inimese kohane. Keskmistega pole siin mõtet mängida. See, et riik ei luba jõukamatel pensionäridel II samba rahaga katust remontida, ei aita kuidagi vaesemaid ei täna ega tulevikus. Tuleva on ühistu, mis esindab täna enam kui 3200 pensionikogujat. Meie eksperdid on valmis igati abistama uue eakuse rahvakogu ettepanekute välja töötamist. Tõnu Pekk Tuleva Tulundusühistu asutaja ja juhatuse liige

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Tonu Pekk

      TAUST Kui kõik jääb nii nagu seni, siis iga euro meie, Eesti inimeste teises sambas annab kolm korda väiksema pensioni kui iga euro, mida rootslased on säästnud. Miks? Meie maksame kohustuslike pensionifondide valitsejatele ja kohustuslikke pensionilepinguid pakkuvatele kindlustusseltsidele tasudeks kordades suurema osa oma säästudest kui Rootsis. Kui nii edasi läheb, võime ainult unistada suvekodust Muhumaal või isegi nädalavahetusest Haapsalu spaas: põhjanaabrid maksavad lihtsalt üle. Koostöös Tulevaga on riik juba astunud olulisi samme, et piirata tasude suurust, mida pensionifondivalitsejad tohivad inimeste säästudelt võtta. Tänu sellele, et Tuleva käivitas Eesti soodsaimad pensionifondid, on konkurentsis käivitanud odavamaid fonde ka pankade fondivalitsejad. Täna veel on Eesti pensionifondide keskmine valitsemistasu siiski jätkuvalt Euroopa kõrgeimate seas, aga töötame selle nimel, et see muutuks. Olles teinud terve elu vältel sissemakseid fondidesse, mis paistavad Euroopas silma madala tootluse, aga kõrgete teenustasude poolest, tabab Eesti inimest pensionile suundudes veel teinegi halb üllatus. Et kogutud vara kätte saada, peab pensionile mineja täna ostma pensionilepingu isegi siis, kui tal on piisavalt muid sääste (näiteks III sammas), et elu lõpuni kenasti toime tulla. Ja jälle: ilmselt riigi poolt seadustatud sundus ja madal konkurents on tekitanud olukorra, kus Eesti kindlustusfirmade poolt pakutavad pensionilepingud on oluliselt kallimad kui näiteks Rootsis, Kanadas või Suurbritannias. Neis riikides annavad tüüpilised kindlustuslepingud sama kogutud summa eest 20 – 40 protsenti kõrgema eluaegse pensionimakse, ehkki neis riikides on oodatav eluiga kõrgem kui Eestis. Me peame midagi ette võtma: riik ei tohi kinkida suurt osa inimeste pensionist kindlustusseltsidele.

    2. Tonu Pekk

      TAUST (jätk) 1. Kõigepealt peab riik seadma selge, realistliku ja loomulikult mõõdetava miinimumsissetuleku eesmärgi, mille I ja II sammas kokku peab igale inimesele andma. (Umbes nagu miinimumpalk). 2. Miinimumi ületava summa kasutamist ei tohi riik ebamõistlikult piirata. Põhiseadus ütleb selgelt, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega: inimesed, kellel on toimetulekuks piisavalt sääste, peavad saama ise otsustada, kuidas ülejäänud rahaga ümber käia. Neid ei tohi sundida ostma kallist kindlutuslepingut, mida nad ei vaja. Samal ajal tuleb leida viis, kuidas tagada elamisväärne pension väikese sissetulekuga inimestele. Paraku II samba kasutamise piiramine suurendab küll kindlustusseltside kasumit, aga mitte väiksema sissetulekuga inimeste pensioni. Järjest rohkem riike on mõistnud, et kindlustusseltsid ei suuda pakkuda inimestele mõistlikel tingimustel elu lõpuni tagatud kindlat sissetulekut. 3. Pensionisüsteemi peab tegema lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Tuleva on oma esimesel tegutsemisaastal kogenud, et täna kehtivas pensionisüsteemis mõistlike otsuste tegemine käib üle jõu isegi paljudele majandusalase kõrgharidusega edukatele inimestele. Reklaamiseadus käsib täna finantsteenuste reklaamides kutsuda üles “vajadusel konsulteerima spetsialistiga”. Tuleva asutajad, tegevjuhid ega liikmed ei tea täna, kust leida erapooletuid spetsialiste, kellega inimesed saaksid kogumispensioniga seotud valikuid arutada. Hetkel on rahandusministeeriumis ette valmistamisel Kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse muutmise seadus. Kahjuks ei muuda kavandatav eelnõu väljamaksete süsteemi paindlikumaks, küll aga teeks eelnõus väljapakutu süsteemi veelgi keerulisemaks. Inimestel oleks veel raskem mõistlikke otsuseid teha. Sellepärast Tuleva neid ettepanekuid ei toeta. Tuleva esindab enam kui 3200 tulevast pensionäri. Kutsume seadusloojaid meiega koos mõtlema, kuidas teha pensionisüsteem inimestele sisuliselt, mitte vormiliselt paremaks.

    3. Rasmus Tamm

      Toetan

    4. Sander Siim

      Toetan!

    5. Maris Leivategija

      Toetan.

    6. Jaan Sibul

      Väga õiged mõtted, teeme ära!

    7. Liivi Vallimäe

      Toetan

    8. Fred Puistaja

      Toetan

    9. Alar Sistok

      Toetan

    10. Martin Rakver

      Toetan

    11. Kaido Pähn

      Igati toetan

    12. Mart Einpalu

      Tuleva mõttel on jumet. Suurem vabadis valida ja vähem teenustasudeks ning maksudeks on hea mõte.

    13. Ai Vi

      Toetan

    14. Ergo Laineem

      Toetan

    15. Elar Haljas

      Toetan

    16. Priit Varik

      Toetan

    17. Annika Madissoon

      Kahe käega poolt!

    18. Sander Värv

      Toetan

    19. Timmo Tammemäe

      Toetan

    20. Reix Vi

      Toetan

    21. Tõnu J

      Toetan Tuleva ettepanekuid. Ei ole mõistlik lihtsalt raha külmutada kindlustusse, see peab edasi teenima.

    22. Eneken Napa

      Toetan

    23. Priit Purken

      Toetan Tuleva ettepanekuid. Eelkõige kohustusliku pensionifondi personaalsete sissemaksetega kogutud omandi väljamaksete süsteemi muutmist efektiivseks, kuna senini toimiv sisuliste valikuteta omandi pöördumatu võõrandamise nõue kindlustusseltsile on pensionikoguja eraomandit riivav eeldus (võõrandamisega kaob pärimisõigus seaduslikele pärijatele) ja sealjuures Eestis tegutsevate kindlustusseltside poolt ebamõistlikult kulukas teenus.

    24. Priit Luhakooder

      Toetan

    25. Mona Mägi Soomer

      Toetan mõtet, et tulevastel pensionäridel oleks endal valikuvõimalus, kuidas oma raha kasutada!

    26. Neeme Praks

      Toetan!

    27. Marko Teder

      Toetan

    28. Maria-Liesbeth Kaitsa

      Väga head mõtted, toetan!

    29. Alar Rähn

      Toetan.

    30. Joosep Püüa

      Toetan

    31. Alvar Lumberg

      Toetan!

    32. Eero Kalm

      Toetan

    33. Reedik Tuuling

      +1

    34. Kadi Buhharin

      Toetan

    35. Magnus Braun

      Toetan!

    36. Saima Treibek

      Toetan

    37. Rando Rannus

      Kiidan heaks!

    38. Mart Vellak

      Toetan

    39. Mihhail Kornõšev

      Toetan

    40. Kertu Põial

      Toetan

    41. Valeri Zahharov

      Toetan

    42. Mikk Rand

      Toetan.

    43. Tauri Alas

      Riik ei tohiks tolereerida õpitud abitust, mida tänane pensionisüsteem suuresti toetab. Tuleva indeksfondid on pensioniturgu täna juba omajagu muutnud, kuid on selge, et sellest on vähe. Inimene peaks saama rohkem otsustada oma pensionivarade üle. Peame jõudma puntki, kus inimene hoolib oma pensionist ja on motiveeritud ise pensionit koguma. Tänase väljamakseskeemi puhul ei loe tõenäoliselt keegi pensionivarasid oma netovarade hulka, sest nende käsutamine on valdavas osas inimestele keerukas ja väheselge. Tõnu toob ka välja, et "konsulteerimine spetsialistiga" on Eestis keerukas. Meil puuduvad neutraalsed spetsialistid, kes töötaksid inimestele kättesaadavate tasude eest pikemaajaliste finantsplaanide väljatöötamise eest. On selge, et pensionisüsteem peab muutuma. Täna on Tõnu ja tema taga seisev meeskond tegemas tugevat tööd pensionisüsteemi innovatiseerimiseks. Nüüd tahaks vaid appi paluda Andrus Ansipi taevast, et otsustajatel jõuaks muutuste tegemise otsus ennem kätte, kui süsteemi muutmise eest võitlejate ind raugeb. Toetan!

    44. Jüri Titov

      Toetan

    45. Merle Salmistu

      Toetan!

    46. Villu Teearu

      Toetan!

    47. Marek Tooming

      Toetan!

    48. Marko Kõiv

      Toetan

    49. Ahti Randmere

      Mõistlik. Toeten!

    50. Kristo Sepp

      Kuna väljamaksetesüsteem on veelgi kaugem kui II sammas enamikele inimestele, siis muudmoodi me seda paremaks ei saa. TOETAN!

    51. Ülle Tooming

      Toetan

    52. Kaarel Nummert

      Toetan.

    53. Joonatan Uusväli

      Toetan!

    54. Riho Rõngelep

      Toetan!

    55. Kalmer Vodi

      Toetan!

    56. Kaspar Kevvai

      Toetan.

    57. Kait Liinev

      Totan

    58. Ardi Aver

      Toetan

    59. Birgit Seiton

      Toetan

    60. Irja Käärik

      Toetan

    61. Heija Pärtel

      Toetan

    62. Kai Meritam

      Toetan!

    63. Kalev Ellervee

      Toetan

    64. Paul Are

      Toetan

    65. Indrek Holst

      Ei toeta! Tõnu Peki ja Tuleva ettepanekutega koos esitatakse seisukohti, mis sisaldavad kas valesid või pooltõdesid. Rääkimata sellest, et antud ettepanekute tegemise koht ei ole mõeldud enda toodete ega brändi reklaamiks, veel vähem teiste halvustamiseks. See ei ole just kõige sobilikum toon, hr Pekk, kui pehmelt väljenduda. Mis on Tõnu Peki valed: 1. Väide, et Rootsis, Suurbritannias ja mujal saab oluliselt soodsamalt osta eluaegset annuiteeti. Kontrollisime järgi, näiteks juuresoleva lingi http://www.aviva.co.uk/ kaudu saime tulemuseks, et 64 aastane isik (samuti unisex toode nagu ELis kombeks) saaks 100 000 ühiku vara eest Inglismaal ca 320 ühikut pensionit kuus, meil saaks 425 ühikut. Hr Pekk, palun esitage need allikad, mille põhja Te väidate, et saite teistsuguse tulemuse! 2. Väide, et II samba väljamaksesüsteem on inimesele veelgi kallim, kui pensionifondis kogumine, sh väide „Riik ei tohi kasutada meie kogutud pensionivara kindlustusfirmadele tulu tagamiseks” on selgelt eksitavad, et mitte öelda valed. Riik kohe kindlasti ei taga tulu ühelegi kindlustusseltsile, sest hinnakujundus on vaba turu otsustada. Lisaks sellele võib lingilt http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ae8d83e0-6314-4438-a50e-c2e8123d0107#oNSrOHeT leida rahandusministeeriumi põhjaliku II samba väljamaksete analüüsi, milles jõutakse järeldusele, et aastabaasile viiduna on tasud vahemikus 0,2-0,4% kindlustusmaksest. Nii madalaid tasusid ei paku isegi Tuleva. Hr. Pekk palun esitage need allikad, millele enda väidetes tuginete?

    66. Indrek Holst

      Ei toeta järg: 3. Palun lõpetage õiguskantsleri seisukohtade väänamine ning demagoogiline/valikuline tõlgendamine. Kõige olulisemas osas väidab õiguskantsler hoopis seda, et „Olemasolev rahvusvaheline kogemus lubab järeldada, et inimeste hinnang oma oodatava eluea suhtes erineb tegelikkusest. Säästudest ei piisa elu lõpuni (vt nt Suurbritannia õppetundide kohta). Kui Eestis anda pensionivara kasutamine vabaks, siis peavad meie kehtivat perekonnaseadust ja sotsiaalhoolekande seadust arvestades säästude lõppedes eaka kulud enda kanda võtma tema pereliikmed. Kui see käiks neil üle jõu, siis tuleb kulud kanda riigil. Kehtiv süsteem peabki need riskid vähemalt osaliselt maandama.“ Ehk antud juhul ongi tegemist peamise riskiga, mille maandamiseks on pensionisüsteem loodud. Kui valed, demagoogia ja pooltõed kõrvale jätta, siis lühike kommentaar ka ettepanekule, mis oma sisult lubaks jõukamale osalejale rohkem vabadust. Pensionisüsteemi eesmärk on (või vähemalt peaks olema riikliku pensioni raames, st meie puhul I ja II sammast) elu lõpuni makstavate pensionite maksimeerimine. Populistlike argumentidega võib lõpuks kõike teha, aga enne otsust tuleb analüüsida, mis on muudatuse mõju pensionärile. St igale muudatusele tuleb külge panna hinnalipik ning alles siis otsustada, kas antud täiendav vabadus/muudatus kaalub üles tulevaste pensionite vähenemise. Miks see vajalik on? Kui me kõiki nö „meeldivaid vabadusi“ ükshaaval kokku tervikuks ei liida, siis päeva lõpuks on meil veelgi rohkem vaeseid pensionäre, kelle elustandardi hoidmise maksame kinni teiste maksudega. Indrek Holst SEB Elu- ja Pensionikindlustus

    67. Haide Hermet

      Toetan Tuleva ettepanekuid

    68. Tiiu Lumberg

      Toetan! Eriti kohustuslikult II sambaga liitujad on kehvas olukorras, kus osa nende sissetulekust sisuliselt võõrandatakse, ja neile jäävad vaid halvad valikud, kusjuures nende rahaga võimaldatakse eraettevõtlusele teenimisvõimalus!

    69. Taavi Ermel

      Toetan!

    70. Lennart Lennuk

      Toetan!

    71. Eesti Koostöö Kogu

      Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/920b3859-d32a-40ae-8105-7163d2777cae

  16. Tiit Mansberg

    Tiit

    Toetan

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Anneli Tiismaa

      Toetan

    2. Katrin Kelk

      Toetan

    3. Eve Aus

      Toetan

  17. Jüri Vaarmets

    Toetan!

    .

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Indrek Ostrat

      Toetan.

  18. Raido Marek Arro

    Toetan

    .

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. marek mark

      Toetan

      Toetan

      KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
      1. Toomas Gutman

        Toetan

        .

        KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
        1. Joonas Kundla

          Toetan

          Toetan

          KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
          1. Siim Kobin

            Maksusoodustused

            Anda inimestele valik pensionile minemise asemel edasi tööl käija, vabastades nad tööjõumaksudest. Täpsemalt https://rahvaalgatus.ee/initiatives/749e05fa-2a0c-4123-8dbc-401149b95af2

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/4dd73a55-8c43-4d82-bafe-1fed5f30537e

          2. Magnus Piirits

            Pensioni automaatne indekseerimine

            Viia nende inimeste pensionivara, kellel on jäänud pensionieani näiteks viis aastat, madalama riskiga pensionifondi. Riskiprofiil fikseerub automaatselt, kuid inimesel on õigus automaatse süsteemi käivitumisest ise loobuda. Probleem: Teisest sambast väljamaksete saamise momendist sõltub, milliseks kujuneb inimese edaspidine II samba pension ülejäänud pensionieaks, sest selle hetke varade alusel arvutatakse annuiteet. Kui väljumise momendil on turg madalseisus, mõjutab see inimese sissetulekut elu lõpuni. Mõju: väheneb risk, et inimene kaotab vanadusea sissetulekutes finantsturgude madalseisu tõttu. Taust: kehtiva seaduse järgi peab igal II samba fondivalitsejal olema konservatiivne fond ehk fond, kus ei ole investeeritud aktsiatesse. Üldjuhul on nendel fondidel madalam riskitase ja seega turu madalseisu ajal ei lange need niivõrd kui riskantsemad fondid. Kuigi kehtiva seaduse alusel on inimesel võimalus viis aastat enne pensioniiga oma pensionifondi varad üle viia konservatiivsesse fondi ilma kuludeta, siis parem oleks viis, mis teeb selle otsuse automaatselt.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/41efcdfb-a134-431b-a00a-c3105e82ea20

          3. Magnus Piirits

            Tööandja pensionimaksed kolmandasse sambasse

            Lisada töölepingutesse punkt selle kohta, et palgatõusu korral tööandja maksab lisandunud palgasummast ühe osa töötaja III sambasse. Samas peaks olema võimalus töötaja soovil sellest loobumise võimalus. Probleem: Meil on soov saada pensionit vähemalt 70% oma viimasest palgast. Selline pension ainult I ja II sambaga ei realiseeru ning selle saavutamiseks peaksime suurendama oma sääste. Säästude suurendamise üheks võimaluseks on kolmas sammas. Kuigi 45 000 inimest on liitunud III samba fondidega ja 60 000 teinud III samba kindlustuslepingu, siis 100 000 inimest moodustab ainult väikese osa tööealisest elanikkonnast. Tööandjapensioniga panustab ehk sissemakseid III sambasse teeb üle tuhande tööandja. Ehk sellisel viisil saab sissemakseid III sambasse natuke alla kahe tuhande inimese. Mõju: suureneb inimese vara kolmandas sambas, mida on võimalik inimesel kasutada ka enne pensioniiga. Töötaja premeerimine III samba sissemaksetega muutub laialdasemalt kasutatavamaks ja üldiselt aktsepteeritavamaks.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ettepanek on lahendatav isiku, tööandja või organisatsiooni tasemel. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/9ba94dfa-739e-4622-9658-c4c3790c50b7

          4. Tiiu Roosma

            Vanainimesed ja väikelapsed koos, nagu vanasti.

            Mitmel eri moel ühiskonnale ja inimlikkusele kasutoov oleks olukord, kus vanainimesed tegelevad lastega. Mingil moel integreerida vanainimesed lasteaedadega või tekitada nn eralastehoiu süsteemid, kus lisaks noorele ja särtsakale koordinaatorile on kasvatajad osalise koormusega vanainimesed . Selleks vajavad nad täiendkoolitust, et omandada pisut tänapäevaseid lastekasvatamise tõdesid, et lastega on tore suhelda ja neid ei pea ainult korrale kutsuma. Imelist kirjandust on sellels vallas (Jesper Juul meenus esimesena kui ladus ja loogiline), mida vanemad inimesed vabatahtlikult hobi pärast kunagi lugema ei kipu. Teada on, et inimene mandub kõige kiiremini, kui ta tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Ehk teisisõnu oleks selline laste ja vanainimeste ühendamise projekt ka teistpidi tervist turgutav. Vaimset tervist peetakse uusimate uuringute kohaselt siiski lahutamatuks osaks tervikust. Mina julgen oletada, et tänapäeval on piisavalt vaid karjäärile ning majandusedule suunatud perede kõrval ka inimlikkust hindavaid peresid, kes heameelega paneksid oma lapsed sellistesse asutustesse hoiule, kus esimeseks väärtuseks ei ole diplomaatilised ja akadeemilised võimed võimalikult noores eas, vaid pigem rõõmsalt inimeseks kasvamine.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Omavalitsuse ja/või kogukonna ellurakendatav idee. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/6bc1c08c-5fcb-4297-b8db-dd776b159654

          5. Riina Otsepp

            Soodustada töötamist väärikas eas

            Muutmist vajaks üldine suhtumine väärikas eas inimestesse, väärtustada tuleks nende elu- ja töökogemust.Vanus ei tohiks olla argumendiks tööturult kõrvale jäämisel. Et tulevikus pension ei kindlusta inimestele elamisväärset elu , siis tuleb soodustada tööl käimist neil, kes seda soovivad. Et inimesed oleksid pidevalt muutuval tööturul konkurentsivõimelised ,on vaja panustada haridusse ja pidevasse ümberõppesse/enesetäiendamisse. Et tööandjal oleks kasulik ja ka võimalik eakat inimest tööle võtta /tööl hoida ja töövõtjal oleks huvi tööl käia, peab töötamine (seadused ja maksud, töökorraldus, töökeskkond) muutuma paindlikumaks ja kaasaegsemaks. Riik peaks omalt pakkuma tuge nii töövõtjale kui tööandjale.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Idee kohta ei koostatud mõjuhinnangut, kuna see oli liiga üldine. Sarnaste ideede mõjuhinnanguid saab lugeda siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/a1790b3d-5110-49cf-833a-8115a41a5d6f ja https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/ce965c51-daec-468c-8284-fe33e707af04 ja https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/4dd73a55-8c43-4d82-bafe-1fed5f30537e ja https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/702b45ec-b36f-4105-8578-2ff936780e0f ja https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/b47faf06-c763-4f3c-93a4-02c969496d89

          6. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            II sambast loobumine

            Indrek Tamre e-kirjaga esitatud idee: Kuidas hoida Eesti viie vaesema riigi hulgas Euroopas? Eks ikka seadustega. Milline seadus võimaldaks Eesti riiki nõrgestada rahaliselt, riigist raha välja viia, ilma et rahvas protesteeriks? Selleks sobib hästi seadus, mis kohustab koguma pensioni ja koguma seda isegi surnutele. Kui kohustada iga töölkäivat inimest maksma kaks protsenti oma tulust pensionifondi ja samal ajal teatada, et riik paneb neli juurde, siis asi toimib. Kes on see riik? See on sellesama riigi kodanik, kes paneb lisaks kahele protsendile veel neli protsenti. Rahuaja tingimustes neljandik meestest pensionini ei ela. Samuti ei ela pensionini suur hulk naisi. Sõjaaja tingimustes on asjad märksa hullemad. Paljud inimesed surevad enne pensioniea saabumist, aga oma raha on nad maksnud – maksnud surnule. Kaks protsenti palgast riigikaitsele, kuus protsenti palgast pankadele ja riigist välja. Samal ajal puudub igasugune garantii, et neid panku ja Eesti riiki näiteks viiekümne aasta pärast üldse on. Kui on, siis mis on selle kogutud raha väärtus? Kahte protsenti palgast pensinifondi koguda on mõistlik juhul kui raha jääks Eestisse. Mõistlik on lisada kogujatele 4 protsenti alles siis, kui inimene hakkab saama pensioni. Kui keegi võõras inimene, kes mängib börsil, kohustaks ühte ausat Eesti kodanikku loovutama kuus protsenti kogu oma eluaegsest sissetulekus temale, siis ausa Eesti kodaniku kohus oleks pöörduda politseisse. Kui Eesti riik loovutab igal aastal kuus protsenti oma tuludest erafirmadele, et need saaksid rahva miljarditega börsil mängida, siis kuhu peab pöörduma aus Eesti kodanik.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Idee kohta ei koostatud mõjuanalüüsi, kuna selles tehtud ettepanek ei ole piisavalt konkreetne.

            2. Eesti Koostöö Kogu

              Idee kohta ei koostatud mõjuanalüüsi, kuna selles tehtud ettepanek ei ole piisavalt konkreetne.

          7. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Vajaduspõhine pension

            Toomas Einborni e-kirjaga esitatud idee: 25 aastat tagasi olid äsjataastatud Eesti Vabariigis kõik vaesed, aga kõige kehvemas olukorras olid pensionärid. Sellest ajast saadik ongi meedias kuvand pensionäridest kui vaestest ja hädistest vanainimestest. Eks suurel osal pensionäridest ongi majanduslikult raske, aga kaugeltki mitte kõigil. Paljud pensinärid töötavad, paljud on loonud oma firmad ja osalevad edukalt ärimaailmas, paljud said omandireformi käigus märkimisväärselt jõukaks jne. Kui vaadata Äripäeva edukate nimekirju, siis pea viiendik neist on juba pensionärid või kohe-kohe pensionile jäämas. Ka laialt levitatav seisukoht, et meie pensionärid ei saa, erinevalt oma Soome või Rootsi eakaaslastest, sõita palmisaarele puhkama ei ole enam päris täpne. Reisifirmad võiksid avaldada andmeid, kui palju nende klientidest on pensionärid; tõenäoliselt on neid päris palju, võib-olla isegi enamus. Meie pensionisüsteem suhtub aga kõigisse ühesuguselt. Kui saad 65 aastat vanaks, lüüakse sulle peale tempel „pensionär” ja antakse sünnipäevakingituseks keskmiselt 100 000 eurot ( tõsi küll, seda summat ei saa kohe kätte, vaid see jagatakse pika aja peale nii, et iga kuu saad saad kätte keskmiselt 400 eurot). Süsteem ei arvesta üldse sellega, kas sul on oma elatustaseme säilitamiseks seda toetust vaja või mitte. Eesti riik käitub pensionite jagamisel nagu väga rikas ja helde riik. Pensionikassa oma pea 2-miljardise eelarvega on küll üks Eesti suuremaid ettevõtteid, kuid arvestades abivajajate hulka ei ole priiskamiseks mingit põhjust. Vastupidi,väga põhjalikult tuleks kaaluda kõiki väljamakseid. Muide, Eesti on üks väheseid riike, kus töötavad pensionärid saavad täispensioni. Mõnes riigis, näiteks Austraalias ei maksta üldse pensioni majanduslikult hästikindlustatud kodanikele. [jätkub uuel läigul järgmises kommentaaris]

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/3564141b-3657-4fc8-b0e1-4b338e1698d6

          8. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Vajaduspõhine pension (jätkub)

            Toomas Einborni e-kirjaga esitatud idee: Tervishoius kehtib meil solidaarsuse põhimõte – kõik töötajad maksavad oma töötasust 13 % Haigekassasse ja selle raha eest ravitakse neid, kes tõesti ravi vajavad. Eks leidub ka neid õnnelikke (ja loodetavasti tulevikus üha rohkem), kes läbivad kogu elukaare nii, et nad kasutavad Haigekassa toetust minimaalselt – nad on lihtsalt nii terved või kasutavad erameditsiini abi. Samasugust põhimõtet peaks kasutama ka pensionisüsteemis – kõik töötajad maksavad solidaarselt sotsiaalmaksu ja see summa kulutataks pensionimaksmiseks ainult neile, kes seda tõepoolest vajavad. Taolise uudse, vajaduspõhise pensionisüsteemi rakendamine nõuab muidugi põhjalikku läbivaidlemist nii rahva hulgas kui ka Riigikogus ja siin esitan ainult ühe kõige lihtsustatuma variandi. Kui pensioniikka jõudnud kodanik leiab, et ta vajab oma eluga hakkamasaamiseks riiklikku toetust, lisab ta oma avaldusele tuludeklaratsiooni, kus ta näitab ära kõik oma tulud – nii töötasud, honorarid, teise ja kolmanda pensionisamba väljamaksed, dividendid, üüritulud kui ka aktsiate, kinnisvara ja maa võõrandamisest saadud tulud jne. Tulusid tuleks deklareerida igal aastal, aga kui juba pensionisaaval kodanikul lisatulud puuduvad ( nagu see on ilmselt enamikude praeguste pensionäride puhul), siis pole loomulikult mingit deklaratsiooni vaja esitada . Sõltuvalt tulu suurusest määratakse või ei määrata toetust-taotlevale kodanikule pension. Praeguse elatustaseme puhul võiks näiteks kehtida sellised kriteeriumid, et igakuiselt 500-st eurost väiksema sissetulekuga kodanik saaks täispensioni, aga sellest suurema sissetuleku puhul hakkaks pension vähenema ja 1500 eurose sissetulekuga kodanikule pensioni ei makstaks. [jätkub uuel läigul järgmises kommentaaris]

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/3564141b-3657-4fc8-b0e1-4b338e1698d6

          9. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Vajaduspõhine pension (jätkub)

            Toomas Einborni e-kirjaga esitatud idee: Taolise põhimõtte puhul väheneks oluliselt pensionideks väljamakstav summa. Selle arvel võiks tõsta minimaalseid toetusi (rahvapension on ikka häbiväärselt väike), aga võib-olla veel olulisem on see, et siis avaneb ka võimalus vähendada sotsiaalmaksu. Kogu ühiskonnas tuleks luua tulevikus selline suhtumine, et igaüks püüaks olla nii tubli ja ettevõtlik, et vanaduse saabudes oleks tal selline majanduslik seis, et ta ei vajagi pensioni esimesest sambast toetust. Siin on riigil väga palju tegemata jäänud, just reaalsete investeerimis- ja säästmisvõimaluste loomisel. Tuleb ju ausalt tunnistada, et nii teine kui ka kolmas pensionisammas ei ole täitnud neid ootusi, mida neilt loodeti.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/3564141b-3657-4fc8-b0e1-4b338e1698d6

          10. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Pereettevõtluse toetamine

            Antu Rohtla e-kirjaga esitatud ideed: Esiteks. Elamisväärse elu saab eakatele kindlustada vaid tema perekond, kes tegeleb ettevõtlusega. Teisisõnu- peame tagasi pöörama mõned juba elluviidud reformid ja alustama taas otsast, ehk peame hakkama väja kujundama elujõulist ja maksuvõimelist pereettevõtlusel põhinevat keskklassi. (Veel eelmise sajandi lõpupoole oli enamike erakondade programmides see eesmärk kirjas) Teiseks : Eakatel peab olema motivatsioon . Eakas peab nägema, et tema elutöö ei hävine koos temaga, vaid see oleks pärandatav lastele ja lastelastele. (pärimiskorra ja selle seaduste muutmine). Pärandvara üleandmisel ei tohiks karistada (maksuga) ei pärandajat , ega pärandi saajat. Suur probleem on selles, et praegusel hetkel viibib märkimisväärne osa pärandi saajatest välismaal kus teenivad võõrast kuningat. See on eespoolmärgitud ebaõnnestunud reformide tagajärg. See probleem tuleb kõigepealt lahendada! Kolmandaks: Inimesed ei lahku tööturult, kui nad töötavad pereettevõtetes, kus on võimalik rakendada väga paindlikku tööreziimi. Eakal peab olema võimalus töötada ~vajadusel teistest sõltumatult, sest eakas vcajab tihti puhkust. ( Olen ise juba 80 ja töötan, kuid kuna mul on pereettevõte, siis saan ma töötada , kui tervis lubab ja väsimus veel ei murra. Seega lahendus on jällegi pereettevõte. Neljandaks: Eakal peab olema kindlusetunne. Igasugused pensionisüsteemi muudatused kutsuvad esile ebakindluse. Eakate jaoks oleks kõige kindlam ja arusaadavam pensionisüsteem selline, et oleks tagatud stabiilne pensioni põhiosa (riiklik pension või rahvuspension), millele eakas teenib jõukohase tööga lisa. Nagu ma juba eespool märkisin ei tohi mingil juhul eakat tööga teenitud pensionilisa eest karistada tulumaksuga. Kui eakas saab riiklikku või rahvuspensioni, siis tema sissetuleku maksustamine ka sotsiaalmaksuga vajab väga tõsist arutelu.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed väikeettevõtluse toetamisest arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2caa9bd1-14dd-4a16-9bc8-0228edc91441 Ideed pensionite täielikust tulumaksuvabasutustest ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/75a0d426-fb72-4553-bd0a-534db8f2ac76

          11. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Kodanikupalk, sotsiaalmaksu isiku makstavaks, isikuandmete suurem kaitse

            Oliver Kadaku Facebookis esitatud ideed: - minna üle ühele maksuvabale sünnijärgsele kodanikupalgale (vastavalt riigi eelmise kokkulepitud perioodi tulemusele) ja likvideerida toetused ning ka pensionid; - muuta makstavad tööjõumaksud kodaniku enda makstavateks (ettevõtete kuludest kaotada tööjõumaksud). Maksuameti ja riigikontrolli abil näidata kodanikule, kuhu tema makstud maksud lähevad ja kui efektiivselt neid kasutatakse. Siduda valitud KOV ja Riigikogu saadikute suhtlusega - kui midagi kodanikuna ei meeldi, saad tõstatada selle läbi valitud esindaja; - muuta ID-kaart arveldusvahendiks, mida kaupmeestel on võimalik kasutada vaid ühekordse kaarditerminali tasuga ilma kuutasudeta. Siduda pankade poolt pakutavad kaardid ja ettevõtete poolt kliendikaardid ID-kaardiga. Üks kaart ilma reklaami ja tasudeta. - luua riigi poolt taristu ettevõtete ja kolmandate isikute poolt kodaniku isiku- ja isikustatud andmete kasutamise kontrolli kohta (sarnaselt tänasele osalisele riigi enda kasutuse osas). Kodanikul peab olema õigus keelata või lubada mistahes isikustatud andmete kasutamist ja seda võimalus kontrollida. Nt pangal peab olema õigus kasutada pangakonto transaktsioonide andmeid teenuse osutamiseks ja õigustatud nõudmisel krediidivõimekuse hindamiseks, ent mitte muul ajal ja eesmärkidel, mis ei ole kodaniku huvides.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Kalle Vanatoa

              Kui eelnenud ideed olid n .ö. poolikud lahendused, siis riikliku pensioni asendamine eluaegse kodaniku palgaga võib kujuneda revolutsiooniliseks. Iga kodanik saab võrdset kodanikupalka. Maksuvaba palk. Kes jõuab ja tahab rohkem teenida viibides heas seltskonnas, saab palka töö eest ja maksab täis tulumaksu kogu väljateenitud palga ulatuses. Tööandja ,maksab sotsiaalmaksu täies ulatuses, Süsteem oleks seega lihtne ja läbipaistev. Kes suudab niipalju teenida, et üle jääb,võib vabalt valida kogumise variante!

            2. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed muuta makstavad tööjõumaksud kodaniku enda makstavateks arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/041c609d-6548-4993-a012-810b89c25b8c

            3. Eesti Koostöö Kogu

              Idee kodanikupalgast vajab oluliselt täpsemat mõjuanalüüsi, kui rahvakogu raames seda teha saab. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2b51a497-c544-4b44-a8f8-127a1f278a65

            4. Eesti Koostöö Kogu

              Mõjuhinnanguid ID-kaardi kasutamise ja andmekaitse osas ei koostatud, kuna need ei läinud uue eakuse rahvakogu eesmärkidega kokku.

          12. Kalle Vanatoa

            Esimene sammas ja teine kohustuslik pensionisammas asendatakse Kodanikupalgaga!!!

            Kodanikupalgaga pensioni asendamine tähendaks piltlikult üleminekut leivateenimise orjuselt loomingurikkamale töö ja suhtlemisvajaduse parema rakendamise poole. Inimene hakkab tundma vajadust koos töötamise järele. Samuti on selline süsteem lihtne ja väiksema bürokraatia mahuga! AGA unistada pole ju keelatud!

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Idee kodanikupalgast vajab oluliselt täpsemat mõjuanalüüsi, kui rahvakogu raames seda teha saab. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/2b51a497-c544-4b44-a8f8-127a1f278a65

          13. Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

            Pensioni tulumaksu vabastus

            Jan Valonis paberil esitatud idee: Pensioni mitte tulumaksustada EESTI VABARIIGI KODANIKELE, kes võtavad ennast EESTI ELANIKE REGISTRIT maha ja viibivad lühemat või pikemat aega VÄLJASPOOL EESTIT EUROOPA LIIDU PIIRIDES. 1) Kui aastaid tagasi pensionile tulumaks kehtestati, siis seaduse koostajail oli ehk arvamus, et pensionile jäänud isik on veel mitu aastat "noor pensionär" ning välismaal viibides võib ta seal töötada ja pensionist suuremat tasu saada, samal ajal oli Eesti riigikassale iga säästetud kroon tähtis. 2) Kui pensionile tulumaks kehtestati, siis Eesti ei olnud Euroopa Liidu liige. Nüüd tuleks välja arvutada, kas pensioni 20%-line tulumaksustamine toob Eesti riigikassale märkimisväärse tulu: samas annab see ränga hoobi neile, kes ei taha sidemeid Eestiga katkestada ning tihti ja/või pikemat aega SOOVIVAD EESTIS VIIBIDA. 3) Praegu käivad paljud nooremad pereliikmed Euroopa Liidu piires tööl, te toime tulla ja jaksata vanemate ja enda kodukoha maa eest maamaksu maksta ning teisi kulusid tasuda. Sageli kutsutakse pensionäridest vanemad lapsi hoidma ja siis pension kärbitakse 20%! 4) Eesti ja Läti vahel oli ja on tihe läbirääkimine. Tuntuim näide on VALGA ja VALKA...Kui pensionär vahetab elukohta kunagise LIIVIMAA KUBERMANGU piirkondade vahel, siis täna võetakse pensionist 20% maha! XIX sajandil Hummuli ja Koorküla kandi rahvas vahetas elukohad lõuna poole...Kui täna pensionär tahab pikemat aega oma esivanemate kodukohas viibida, kärbitakse pension 20%!

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              Ideed pensionite täielikust tulumaksuvabasutustest ei ole mõistlik Eestis rakendada. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/75a0d426-fb72-4553-bd0a-534db8f2ac76

          14. Aimar Altosaar

            Inimene on alati aktiivne ja nõutud tööjõud, kui tööaja ja pensionitingimused on paindlikud.

            Tööaja arvestus tuleb muuta tunnipõhiseks ehk kaotada ära kuupõhine sotsiaalmaksu arvestus. See loob paindliku tööturu ning ka eakamatel on võimalus vastavalt oma võimetele olla seal võrdväärsed osalejad. Pensionile jäämine tuleb muuta võimalikult paindlikuks ja sujuvaks ning mitte siduda seda riiklikult konkreetsete eluaastanumbriga, vaid peab olema vaid üldteada, millal võivad pensionite erinevad vormid hakata kehtima. Hajutada kuvand pensionärist, kui riigi ülalpidamisel olevast abitust olendist, staatusest, mis tuleb inimesele paratamatult peale teatud vanusest, mis justkui lõikaks inimese elu pooleks – aeg enne ja aeg peale pensionile jäämist! Pensioni saamist tuleks käsitleda kui vaid ühte aktiivse inimese kvaliteeti, mis võib kuid alati ei pea vanusega kaasnema.

            KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
            1. Eesti Koostöö Kogu

              deed arutatakse kindlustatuse teemaseminaril. Loe mõjuanalüüsi siit: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/a1790b3d-5110-49cf-833a-8115a41a5d6f