Rahvakogust

Uue eakuse visioon

Visiooni mõte on käivitada Eestis laiem arutelu tuleviku eakuse üle. Visioon ei paku lõplikke lahendusi, vaid loob tervikpildi, millise mõtlemise ja käitumise soosimise suunas on vaja tänaste probleemide kontekstis liikuda.

Aastal 2050 võiks:

  • elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist;
  • 70aastastest täis- või osakoormusega töötada 60%;
  • elukestvas õppes osalemise määr mitte enam sõltuda vanusest;
  • mittetöötavate eakate sissetulek moodustada 70% nende varasemast sissetulekust, kusjuures riikliku pensioni osakaal selles on vähenenud oluliselt;
  • vanadushaprad eakad ise valida, kas elavad ühiskodus, kommuunis, hooldekodus või oma kodus, sest abivajaduse kulud on kaetud;
  • inimestel (sh eakatel) olla mitmekülgsed oskused, nad võiksid töötada mitmel erialal ja kohas ning õppida veel samaaegselt;
  • inimesed olla teadlikud vananemisest, selle mõjust ning osata olukorraga kohaneda.

Loe uue eakuse visiooni ja hetkeolukorra kirjeldust täismahus.

Uue eakuse rahvakogust

Uue eakuse visioon loob tervikpildi, millise mõtlemise ja käitumise suuna on vaja Eestil tänaste probleemide valguses liikuda. Uue eakuse visiooni mõte on käivitada laiem arutelu tuleviku eakuse üle. Uue eakuse visiooniga püüamegi käivitada laiema arutelu selle üle, kuidas tänased noored peaksid aina pikeneva eluea, tulevikus tavapäraseks muutuva elukestva töötamise ja õppimise kontekstis eakapõlveks paremini valmistuma. Avaliku arutelu korraldame uue eakuse rahvakoguna.

Rahvakogu on argumenteeriva demokraatia meetod, mis sobib ühiskondliku arutelu pidamiseks. Uue eakuse rahvakogu jaguneb järgmistesse etappidesse:

Protsessiskeem

Rahvakogu tulemusel saavad laiapõhjaliselt läbi arutatud ja välja pakutud need sammud, mida on vaja riigil ette võtta, et jõuda soovitud tulevikuseisundini. Oluline on katsetada erinevaid lahendusi ja lähenemisi, et niimoodi jõuda Eestile sobiva uue eakuse mudelini.

Juhised rahvakogus osalemiseks

Miks just pensionisüsteem ja miks just Koostöö Kogu vedamisel?

Arengut toetav, mitte vigasid parandav sotsiaalsüsteem oli juba Arengufondi laiapõhjaliselt koostatud Eesti kasvuvisioonis 2018 üks kaheksast eesmärgist. Samamoodi toovad inimarengu aruanded läbi aastate välja, et heaolu kasvust pole kõik Eestimaa elanikud võrdselt osa saanud ning sotsiaalne ebavõrdsus aina süveneb ühiskonnas. Nendest pidepunktidest jõudiski uus eakus Eesti Koostöö Kogu kolmeaastasesse strateegiasse 2014-2017. Koostöö Kogu missioon on tegeleda nende teemadega, mis on ühiskonnale olulised, kuid otsustajatele ebamugavad. Teeme seda tervikpilti luues, süsteemi valukohti tuvastades ning tulevikutrende arvestavaid lahendusi pakkudes.

Alates 2016. a algusest oleme Pension 2050 kaheaastases programmis tegelenud jätkusuutliku pensionisüsteemi mudeldamisega. Samal ajal oleme strateegiline partner Vabariigi Valitsuse pensionireformi plaanimisel. Koostöös partneritega oleme kaardistanud järgmised neli valdkonda, milles on vaja riigi tasandil luua soodne keskkond inimeste valikute suunamiseks ja ühiskondliku mõtteviisi muutmiseks:

  1. kindlustatus eakapõlves;
  2. eneseteostus ehk elukestev töötamine ja õppimine;
  3. tervis;
  4. muudatustega kohanemine ja nende juhtimine.

Loe Pension 2050 programmi tööpõhimõtetest, ajakavast ja senistest tegevustest, koostööpartneritest ja oodatud tulemustest: http://www.kogu.ee/pension2050/

Miks just rahvakogu meetod?

Uue eakuse rahvakogu on lihtsustatud versioon 2013. aastal toimunud Rahvakogust ja selle tulemusel tekkinud kollektiivsete pöördumiste õigusest. Seekord paneme rohkem rõhku ekspertide hinnangutele ning parlamenti minevatele ettepanekutele kogume legitiimsust rahvaalgatus.ee lehel 1000 digiallkirja kaudu.

Rahvakogu kui ühisloomeline meetod sobib uue eakuse visiooni suunas liikumiseks, kuna parandab probleemi olemusest arusaamist, aitab luua uusi teadmisi ja töötada välja lahendusvariante, koondades selleks kollektiivset tarkust.

Uue eakuse rahvakogu korraldamisel lähtume järgmistest põhimõtetest:

  1. huvitatud osalejatele avatus (ideekorjes saab igaüks ettepanekuid pakkuda);
  2. peamine väärtus on ühisloome ehk osalejate panus;
  3. keskendume selgele eesmärgile (kuidas jõuda uue eakuse visioonini) ning oleme lahendusele suunatud (neljas valdkonnas ettepanekute väljatöötamine);
  4. protsessi eesmärk on kujundada ühisarvamus ja selgitada välja eelistused (parlamendile minevad ettepanekud);
  5. hoiame kogu protsessi ja tulemusi läbipaistvana (ideede esitajad saavad jälgida, kuhu nende ettepanekud jõuavad; võimalik on poole pealt liituda; tulemustest teavitame aktiivselt).

Rahvakogu elementide kasutamise tagamõte on taaselustada see argumenteeriva ja ühisloomelise demokraatia meetod. Niimoodi loodame soodustada selle formaadi laiemat levikut (vt rahvakogu kui meetodi kodulehte https://rahvakogu.ee).