Idee sisu
Maksumaksjate poolt solidaarse pensionifondi ülevalpidamine on oma aja ära elanud, ega vasta enam kaasaja nõuetele, olles samas ka alandav pensionäridele kellele nooremad niiöelda peavad pensioni välja teenima. Ei ole vaja meil sisseveetud tööjõudu pensioni maksmiseks vanadele. Personaalne pensionikonto on see, mida vajame. Pensioni hakatakse koguma kohe esimesest palgast, mis laekub personaalsele kontole asutuses, mis selle hoiustamise eest lisab ka hoiuse intressi. Kontole saab lisamakseid teha ka tööandja,riik,ise kontoomanik,või lapsed,lapselased jne.jne. Kontoomanik saab pidevalt jälgida oma konto seisu ja võtta vastu otsuseid selle põhjal.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Eesmärk on loobuda riiklikust pensionisüsteemist. Inimesele suurema vastutuse panek enda pensioni kogumisel ja teadlikkuse tõstmine.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Riiklik pensionikindlustuse seadus, kogumispensionite seadus
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Põhiseaduse (ja rahvusvahelise õiguse) kohaselt peab riik tagama abi vanaduse korral. Seni on selle abi tagamine korraldatud solidaarse pensionikindlustuse kaudu. Solidaarsest pensionikindlustusest loobumine on võimalik, kuid riik ei saa loobuda abi tagamisest. Ka neis riikides, kus on individuaalsed pensionilepingud ja riiklik pension vaid väga väikesele osale inimestest (nt USA), jäävad riigile kanda kulud vaesemate/pensionita inimeste toetamiseks. Sotsiaalharta valguses ei saaks ilmselt solidaarset süsteemi täielikult ära kaotada.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Kasvavad riigi kulud toimetulekutoetuse maksmisel. Kasvab isiklik vastutus oma pensionivara kogumisel. Suureneb majanduslik ebavõrdsus ka vanemates eagruppides, kus see on seni tänu riiklikule pensionisüsteemile olnud väiksem. Pensionide ebavõrdsusega kasvab ka perekondade ülalpidamiskohustus, kuna puudujäägi peab katma pere. Kasvavad ka riigi (KOVide) kulud sotsiaalteenuste osutamisel. Mingisugune abi andmise süsteem peab säilima neile, kes on piiratud või puuduva töövõimega ning pelgalt toimetulekutoetusest ilmselt ei piisa.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Arenenud riikides ainult personaalset pensioni ei ole. Mingis ulatuses on siiski tagatud riiklik sotsiaalabi.
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Muuta pensioniks säästmine veel mugavamaks ja paindlikumaks, lisades näiteks võimaluse teha sissemakseid II sambasse suuremas mahus kui senine kohutuslik 2%. Sissemakseid võiks teha ka teised ettepanekus loetletud isikud.
Eksperdid: Liisi Uder, Kristi Ploom