asi on keerukam
Elektri ülekandmise kulu koosneb laias laastus kolmest osast. Üks on materjal (seadmed, kaablid jne, tglt on kuluks nende amotrisatsioon) see kulu ei sõltu tarbitavast energiast, küll aga maksimaalsest võimsusest (voolust), e. ampritasust. Teine on jooksev kulu (põhiliselt tööjõud, aga ka autokütus jms) see ei sõltu samuti tarbitavast energiast ja sõltub hoopis muudest parameetritest (tööjõu hinnast nt). Vaid kolmas komponent on siinpakutu aluseks olev liinikadu, mis on proportsionaalne tarbitava energiaga. Kui püüda hinnata selle osatähtsust ülekandeteenuse hulgas, siis eeldusel, et tavatarbija elektriarvest moodustab ülekanetasu umbes pool, peaks seiise komponendi osatähtus olema umbes 20% ülekandeteenuse hinnast. Muidugi oodanuks ettepaneku tegijalt täpsemaid arvutusi (kui tal on paremaid andmeid), kuid üldistel kaalutlustel tundub, et vaid viiendik tarbimisest sõltuvaid kulusid on liiga vähe, et põhjendada sellist ettepanekut. Lihtsalt öeldes, ka siis, kui energia hind on negatiivne, tuleb Elektrilevi OÜ-l tasuda ikka positiivseid seadmete amortisatsiooni ja töötajate töötasu. Mõte, et see võiks olla teatud paketi osa, oleks isegi huvitav. Nt selline pakett, kus ülekandetasu on konstantne (ei sõltu tarbimisest) ja sellele lisandub liinikao tasu, mis on proportsionaalne tarbimise ja energia börsihinnaga. Miks mitte.
Elektrilevi hinnastamine on ka kaheosaline, üks on püsitasu, ehk ampritasu ja teine elektrienergia edastamise tasu. Praegu on nii, et negatiivse elektrihinna korral teenib Elektrilevi topelt, kasseerib edastustasu tarbijailt ja lisaks veel kadudelt. Minu ettepanek on sellel perioodil tarbijatelt mitte raha küsida edastamise eest. Kui edastamise tasu on suurem kui elektrikao pealt teenistus, siis tuleks tõsta ampritasu ja/või küsida edastasu positiivse hinna korral pisut rohkem. Paketi puhul, kus edastustasu oleks proportsionaalne elektri börsihinnaga oleks see ju nagunii niiviisi.