Hoolduskassa loomine [MÕJUANALÜÜS]Uus Eakus

Eesti Koostöö Kogu,
Arutelu lõppenud

Arutelu tähtaeg:

🚫 Arvesse läheb vaid üks allkiri inimese kohta 🚫

Esitaja: dr Kai Saks

Idee sisu
Küllalt sageli on keskealised inimesed sunnitud tööst loobuma  seetõttu, et nende vanemad vajavad igapäevast abi toimetulekul. Hooldus- ja  õendusabiteenused on eakatele, kellel on lapsed, tasulised ning paljudele  peredele ülejõukäivad. Nii ongi tihti ainsaks väljapääsuks ühe pereliikme  tööst loobumine, kuigi ta suudaks ja sooviks edasi töötada. Lahendusena on  juba ammu arutatud võimalust koondada pikaajaliste hooldus(ravi)teenuste  rahastamine ühte süsteemi (nimetame seda Hoolduskassaks), mis pakuks  abivajajatele vajalikke teenuseid vastavalt objektiivselt hinnatud  vajadustele, sõltumata sellest, kas tegemist on tervishoiu- või  hoolekandeteenusega. Teenuste eest tasumine sõltuks hinnatud vajadustest,  mitte laste või lapselaste olemasolust. Ühisest allikast rahastatud  pikaajaline hooldus(ravi) süsteem võimaldab ka paremini valida sobivaimad  teenused ning vältida kalliste tervishoiuteenuste asjatut kasutamist vaid  seetõttu, et need on inimesele/tema perele tasuta või odavamad kui  hoolekandeteenused. Aeg on kaua arutatud mõtted teoks teha!

MÕJUHINNANG

Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?     
Hoolduskoormuse vähendamine

Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?     
Ilmselt nii ravikindlustuse seadus kui ka sotsiaalhoolekande seadus.

Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?     
Põhimõtteliselt sobib selline lahendus Eesti süsteemi. Hoolduskassa  (mida finantseeritakse näiteks läbi hoolduskindlustuse) annab hea võimaluse  tagada inimestele neile vajalikud hooldusteenused, hoolimata nende teenuste  iseloomust. Praegune olukord, kus inimest solgutatakse tervishoiu- ja  hoolekandesüsteemi vahel, kusjuures ühes neist tuleb neil suurem osa kuludest  katta ise, aga teises mitte, tekitab olukorra, kus järjepidev ravi/hooldus  pole tagatud. Nii nagu ütleb ettepaneku esitaja isegi, võimaldab ühisest  allikast rahastatud pikaajaline hooldus(ravi)-süsteem paremini valida  sobivaimad teenused.

Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?     
Kuna pole selge, kuidas hoolduskassa teenuseid finantseeritakse, on  raske  öelda, kelle ja mille kulud kasvavad.
Hoolduskassale raha saamiseks on mitmeid võimalusi: 1) kohustuslik  hoolduskindlustus, st osana sotsiaalmaksu pensionikindlustuse maksest; 2)  vabatahtlik kindlustus; 3) finantseeritake riigieelarve tuludest; 4)  finantseeritakse omavalitsuste poolt.

Kas on olemas rahvusvahelisi analooge?  Mida neist on teada?     
Euroopas on mitmeid riike, kus pikaajaline hooldus on lahendatud läbi  erakindlustuse või sotsiaalkindlustuse. Näiteks Austria rakendab vabatahtlikku  hoolduskindlustust, Saksamaal rajati aga 1995. aastal kohustuslik  hoolduskindlustus, mis on sotsiaalkindlustussüsteemi üks sammas. Töötavad  inimesed maksavad Saksamaa näitel iga kuu hoolduskassasse 1,025% oma palgast  ning tööandjad peavad sama palju juurde maksma. Lastetud inimesed peavad  maksma 1,275% palgast. Hooldusvajaduse tekkimisel katab hoolduskindlustus  inimese kulud kuni teatud piirini. Hoolduskindlustus hüvitab nii päevahoiu  kui ööpäevaringse hooldekodus viibimise kulud. Kui abivajaja elab oma kodus,  katab kindlustus koduhoolduse ja  kodu ümber  kohandamise kulud. 

Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
Pikaajalise hoolekande ühtseks koondamist on sotsiaalministrile soovitanud ka Riigikontroll 2015. aastal.
     
Eksperdid: Liisi Uder, Gerli Paat-Ahi, Ülla-Karin Nurm

Kommentaarid

  1. Idee kiideti teemaseminaril heaks

    Arutelul ei pooldatud uue kassa ega institutsiooni loomist, vaid jõuti järeldusele, et oluline on käivitada põhimõtteline ja riiklik arutelu hoolduskindlustusest. Eesmärgiga tagada vanadushapratele hooldusteenuste saamise kindlus ning vähendada perede hoolduskoormust. Analüüsida kohustusliku ja vabatahtliku hoolduskindlustuse plusse ja miinuseid. Praxis on teinud analüüsi erakindlustuse baasil, mis järeldas, et ainult Eestis ei tasu selline süsteem ära, vaid näiteks koostöös Läti ja Leeduga (eeldab 5 miljonit elanikku). Eesti peab liituma sotsiaalharta artikliga 23.

    Olen lugenud läbi algatuse "Hoolduskassa loomine [MÕJUANALÜÜS]" ja avaldan toetust oma allkirjaga.
    NimiIsikukoodAllkiri