Idee sisu
Riiklikul tasandil tuleks luua nägemus ja süsteem (koos selge ülesannetejaotusega riigi, KOV ja vabaühenduste vahel), kuidas tegeleda vanemaealiste vabatahtliku töö/tegevuse soodustamisega. Hetkel puudub vanemaealiste vabatahtliku tegevuse valdkond täiesti nt riiklikust Heaolu arengukavast. Samas toovad uuringud välja, et vanemaealised, kes säilitavad sotsiaalse aktiivsuse, on tervemad, iseseisvamad ja õnnelikumad ehk siis vajavad oma elu korraldamisel ka vähem riigi sekkumist ning abi. Eestis on vanemaealiste vabatahtliku tegevuse näitajad samas võrreldes teiste EL riikidega ühed madalaimad. Vanemate inimeste ühiskondlikul initsiatiivil on risk kaduda juba esimese taksituse ilmnemisel. Siiani on vanemate vabatahtlike kaasamine olnud projekti- või initsiatiivipõhine, puudub stabiilsus ja regulaarsus.
MÕJUHINNANG
Mis on idee esitaja taotletav eesmärk või tõstatatud probleem(id), millele lahendust pakutakse?Euroopa 50+ rahvastiku uuring SHARE näitab, et meie üle 55aastaste kaasatus vabatahtlikku töösse on SHARE 15 riigi seas üks kõige madalamaid. Viimase 12 kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega olnud seotud 4% vaadeldavast vanusrühmast (Hollandis nt üle 30%). Aktiivsena vananemise indeks toob esile, et Eesti vanemaealised on vähem aktiivsed just ühiskondlikus elus. Meist tahapoole jäävad vaid Poola ja Bulgaaria, enam-vähem samal positsioonil oleme Rumeeniaga. Indeks viitab vanemaealiste madalale osalusele vabatahtlikus tegevuses. Selles valdkonnas tuleb esile kõige suurem lõhe teiste ELi riikide näitajatega, ja arvud viitavad just Eesti meeste passiivsusele. Kodanikuühenduste panusest sisemajanduse koguprodukti (SKP) info puudub, aga ainuüksi vabatahtliku tegevuse väärtus arvestatuna osana SKP-s on Eestis umbes 1%, näiteks Saksamaal on vastav näitaja ligi 2% ning Soomes läheneb 3%-le.
Milliste seaduste muutmist ettepaneku rakendamine eeldaks?
Riigis puudub tugistruktuur, mis aitaks inimesel leida endale aktiivne nišš, kui ta jääb pensionile. Eestis on vajadus piirkondlike vabatahtlike keskuste järele, kes korraldaksid abistajate-abivajajate vahendamist, vabatahtlike koolitamist, teavitustööd. Eestis on püütud selliseid keskusi käivitada kahel korral ja mõlemal korral on asi lõppenud keskuste töö lõpetamisega, kuna tegevus on olnud projektipõhine.
Kui soovida rakendada riiklikult toetatud mudelit, siis on see vaja ka seadustesse sisse viia.
Selleks peab riigil olema strateegiline partner, kes lükkab riigis käima vanemaealiste vabatahtliku töö ja hoiab selle käigus järgmisel kolmel aastal. Leitakse raha nii teavitustööks, vabatahtlike eestvedajate koolitusteks ning edaspidi püsikulude katteks. Oluline on süsteemne lähenemine vabatahtliku panuse väärtustamisele ja vanemaealiste (samamoodi nagu ka teiste earühmade) vabatahtliku ressursi süsteemne juurutamine eri valdkondades ja sektorites, et niimoodi ennetada ja leevendada vananeva rahvastikuga kaasnevaid probleeme.
Kas ettepanek on Eesti süsteemi sobiv või eeldab selle rakendamine teisi põhimõttelisi muudatusi?
Vabatahtlike tegevuste arendamine vanemaealiste seas ei ole olnud prioriteet ja nagu ütleb ettepaneku autor, on see seni olnud projektipõhine ilma stabiilsuse ja regulaarsuseta. Põhimõtteliselt sobib igasugune vabatahtliku tegevuse arendamine Eesti süsteemi.
Selliste keskuste loomine, mehitamine ja rahastamine nõuab riigilt kulutusi. Samal ajal on see pikema mõjuga projekt. Vabatahtlik tegevus saab omaks elu jooksul ning vanemas eas vabatahtliku tööga tegelema hakkamine on ebatõenäoline (nagu näitab ka eespool kirjeldatud SHARE uuring), kui sellega varasemas elus kokkupuudet pole.
Milliseid tagajärgi ettepaneku rakendamine kaasa tooks?
Sotsiaalne aktiivsus vanemas eas parandab inimese vaimset ja füüsilist tervist, aitab säilitada ja isegi parandada kognitiivseid võimeid, võib pidurdada haiguste sümptomite ilmnemist. Paraneb põlvkondade vaheline sidusus.
Kas on olemas rahvusvahelisi analooge? Mida neist on teada?
Vabatahtlikus tegevuses osaleb osades riikides oluliselt rohkem vanemaealisi kui Eestis.
Vt ka ideed „Vabatahtlike suurem kaasamine tervishoiusektoris“: https://uuseakus.rahvaalgatus.ee/initiatives/c99cde6f-7ac9-441b-877a-2aa312b36212
Millised on taotletava eesmärgi saavutamise teised, realistlikumad või süsteemsuselt sobivamad variandid?
-
Eksperdid: Liisi Uder, Tiina Tambaum, Maria Filina-Kossatšova
Idee kiideti teemaseminaril heaks
Arutelu tulemusel soovitatakse riigi tasandil süsteemselt läbi mõelda (eakate) vabatahtlike panuse õiguslik reguleerimine (tööõnnetused jms).