Hoolduskindlustuse loomine

Kai Saks,
  1. Vastus kollektiivsele pöördumisele „Hoolduskindlustuse loomine“

    Lugupeetud pöördumise esitaja Täname pöördumise eest. Riigikogu juhatus võttis veebikeskkonna rahvaalgatus.ee kaudu 2017. aasta 04. septembril algatatud kollektiivse pöördumise menetlusse 2017. aasta 12. septembril ja suunas selle pöördumise menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjon arutas pöördumist oma 2017. aasta 12. oktoobri ja 18. detsembri ning 2018. aasta 09. jaanuari, 06. ja 13. veebruari istungitel. Komisjoni 12. oktoobri istungil osalesid pöördumise esindaja geriaatria dotsent Kai Saks, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum ja sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall, Eesti Haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, Kindlustusseltside Liidu esindajad Caterina Lepvalts (ERGO Kindlustus) ja Raili Reial (SEB Elukindlustus), hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja Rauno Mäekivi, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni esindaja Jaanika Luus, MTÜ Eesti Omastehooldus esindajad Helle Lepik ja Ivar Paimre ja Eesti Koostöö Kogu esindaja Liisi Uder. Pöördumise esindajad tutvustasid hoolduskindlustuse loomise ideed. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid praegu toimivat süsteemi, mille kohaselt on hetkel eakate hooldus kohalikele omavalitsustele pandud ülesanne ning kohalik omavalitsus hindab, milline on vajadus hoolekande järele ja milline on meede, mis inimest kõige paremini aitab. Kuna kohalikel omavalitsustel on kaalutlusõigus, siis on tegemist hoolekandega, mitte kindlustusega. Kindlustusskeemis on inimesel subjektiivne õigus saada teenust, toetust või kombinatsiooni nendest. Hoolduskindlustuse loomiseks peab väga täpselt teadma, millised on kriteeriumid, mille alusel kindlustust pakutakse, peab toimuma hindamine ning teenus peab olema olemas ja kirjeldatud. Peavad olema kriteeriumid, milline on inimeste omaosalus ja milline riigipoolne rahastus. Ministeerium osutas, et kindlustus ei tähenda automaatselt teenuse kättesaadavuse paranemist, kuna teenust ei pruugi siiski olla või teenusel võivad olla järjekorrad. Komisjoni istungil 18.12.2017 tutvustas hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm oma töö tulemusi. Rakkerühm tegutses 2015. aasta novembrist kuni 2017. aasta novembrini. Nende kahe aasta jooksul valmisid lisaks poliitikasuunistele Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks ka Maailmapanga uuring „Hoolduskoormuse vähendamine Eestis“, aruanne vabatahtlike ja kogukonna rollist pikaajalises hoolduses ning ülalpidamiskohustuse õigusselguse analüüs ja juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele. Tuginedes tehtud uuringule ei toeta Maailmapank Eestis kohustusliku hoolduskindlustuse kehtestamist ja soovitab pikaajalise hoolduse vajadused katta üldisest maksutulust. Uuring osutab, et OECD riikides kasutatakse erinevaid meetodeid pikaajalise hoolduse kulude katmiseks, kusjuures valdavalt on tegemist segaskeemidega, kus kõrvu omaosalusega kasutatakse muid maksutulusid, sotsiaal- või tervisekindlustusega seotud rahastamist. Omaosaluse puhul eelistatakse järjest enam inimese maksevõimest ehk nii sissetulekust kui ka varast sõltuvat panust. Valdav suundumus on nn sihistatud universaalsuse suunas, mis tagaks kõikide elanike kaetuse nii institutsionaalsete kui ka koduteenustega. Enamikus OECD riikides on pikaajaline hooldus ühiselt rahastatud – mitte valdavalt omaosalusena, vaid näiteks universaalne maksutulu või sotsiaalkindlustusel põhinev või tervisekindlustusega seotud rahastamissüsteem. Riikide suund on üldiselt nö sihistatud universaalsuse suunas, et oleksid kõik hõlmatud ja oleks kaetud nii institutsionaalsed teenused kui koduteenused, omaosalus võiks sõltuda inimese maksevõimest ehk nii sissetulekust kui varast. Muutused, mida tehakse on just selles suunas, et vähendada sõltuvust tööealiste elanike panusest. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm leidis, et kui pikaajalise hoolduse süsteemi rahastus ühtlustada riiklikul tasandil, siis on mõistlik luua ühtne hoolduskorralduse süsteem sarnaselt praeguse tervisekindlustusega. Põhjenduseks toodi, et hoolduskorralduse süsteem võimaldab paremini juhtida ja kasutada pikaajalise hoolduse ressursse, vähendada regionaalset ebavõrdsust teenuste kättesaadavusel, maandada finants- ja muid riske ning osta integreeritult tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid. Hoolduse korraldust tuleb reformida, et luua terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ning inimesekeskne hoolduse korraldus. Pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks tuleb pakkuda omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates sellesse vabatahtlikke ja kogukonda. 09.01.2018 otsustas sotsiaalkomisjon teha ettepaneku viia kollektiivse pöördumise alusel läbi olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus. 06. ja 13.02.2018 jätkas komisjon olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamist. Komisjon otsustas laiendada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu eakana hakkamasaamise teemaga. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu toimus Riigikogu täiskogus 06.03.2018. Ettekanded tegid ja Riigikogu liikmete küsimustele vastasid Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt, pöördumise esindaja geriaatria dotsent Kai Saks, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse ja Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff. Komisjoni esimees Helmen Kütt andis ülevaate kollektiivse pöördumise menetlemisest sotsiaalkomisjonis, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse tegi ülevaate hoolduskoormuse rakkerühma tegevuse ja Maailmapanga analüüsi kohta, samuti Sotsiaalministeeriumi tegevustest ja plaanidest selles küsimuses ja hoolduskoormuse osas üldse. Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff andis ülevaate sellest, millised võimalused on kohalikul omavalitsusel abivajavaid eakaid ja omastehooldajaid toetada. Arutelul avaldati arvamust, et eakate sotsiaalne kaitse peab saama riiklikuks prioriteediks. Oluline on süsteemi raha juurde tuua. Üheks võimalikuks lahenduseks ka hoolduskindlustus. Millises vormis, on muidugi arutamise ja kokkuleppimise küsimus. Samas avaldati nii fraktsioonide poolt lõpukõnedes kui ka Riigikogu liikmete küsimuste voorus arvamust, et hoolduskindlustusega ei tohi tõsta maksukoormust, vaid see vajalik lisa (pöördujate poolt pakutud nt 1%) tuleb mahutada mõne olemasoleva maksu sisse. Osutati sellele, et tuleb üles ehitada süsteem, mis integreerib hoolekande- ja tervishoiuteenused ning erinevatest allikatest rahastamise. Arutelust tegi ülekande Eesti Rahvusringhääling. Salvestust on võimalik vaadata Riigikogu kodulehel ja stenogrammi saab lugeda Riigikogu kodulehel. Peale olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus arutas sotsiaalkomisjon pöördumist oma 12. märtsi istungil ja otsustas ettepanekuga osaliselt nõustuda. Komisjon nõustub, et tegemist on olulise küsimusega ja tänab algatajaid teema tõstatamise eest. Siiski leiab komisjon, et hoolduskindlustus ei ole ainus lahendus hoolduskoormuse vähendamiseks. Komisjon leiab, et hoolduskoormuse teemat tuleb käsitleda edaspidigi, mistõttu saadab komisjon märgukirja sotsiaalkaitseministrile ning tervise- ja tööministrile, kuna eakate hoolekannet ja tervishoidu tuleb käsitleda koos, et leida töötavaid lahendusi. Komisjon ootab tagasisidet ja ettepanekuid hiljemalt 6 kuu jooksul. Kollektiivse pöördumise materjalidega saab tutvuda Riigikogu kodulehel. Täname Teid veel kord hoolduskindlustuse teema tõstatamise ja selles aktiivsekaasarääkimise eest. Kindlasti leidis tänu Teie algatusele teema uuesti esiletoomist ja usun siiralt, et ka lahendused leitakse koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Riigikogu sotsiaalkomisjoniga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Esimees Teadmiseks: Riigikogu juhatus https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/918739e7-422c-40fd-8850-3cb322e22ef9

  2. Istungi salvestis ja stenogramm

    Istungi salvestis: https://www.youtube.com/watch?v=OxzNcmarUO0 Stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201803061000

  3. 06.03 kell 10.00 toimub Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

    06.03 kell 10.00 toimub Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas eakana hakkama saada – hoolduskindlustuse loomine?“ arutelu Ettekandjad: sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja arst, geriaatria dotsent Kai Saks Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse Tartu Linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff

  4. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 185

    Juhataja: Helmen Kütt Protokollija: Külli Mathiesen Võtsid osa: Monika Haukanõmm, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Maris Lauri, Liina Kersna, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Tiina Kangro, Aimi Kaldre (nõuniksekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant) Kutsutud: Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja sotsiaalvaldkonna auditite juht Mart Vain, Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich, strateegia ja eelarve osakonna nõunik Janar Kriiska, strateegia ja eelarve osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson, hoolekande osakonna peaspetsialist Regina Sergejeva (1.päevakorrapunkti juures Päevakord: 1. Riigikontrolli kontrolliaruande „Riigi ülesannete rahastamine Euroopa Liidu toetustest töö-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas“ arutelu 2. Kollektiivne pöördumine „Hoolduskindlustuse loomine“ ja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamine 2. Kollektiivne pöördumine „Hoolduskindlustuse loomine“ ja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamine Komisjonis jätkus kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ arutelu ja olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamine. Helmen Kütt sõnas, et sotsiaalkomisjoni poolt algatatav olulise tähtsusega riiklik küsimus hoolduskoormusest tuleb Riigikogu täiskogu istungil arutlusele 6. märtsil 2018. Üks ettekandjatest on kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ algataja Kai Saks. Ta palus komisjoni liikmete ettepanekuid olulise tähtsusega riikliku küsimuse pealkirjastamiseks ning küsis, kas ettekanded võiksid teha ka sotsiaalkaitseminister ja hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja? Maris Lauri leidis, et teemapüstitus peab olema konkreetne ja võib-olla ka natukene intrigeeriv, et kutsuks arutlema ja tulevikku vaatama. Kindlasti peaks suutma minna oma poliitilistest vaadetest üle, kuna see on nii suur ja oluline teema. Jüri Jaanson pakkus välja, et intrigeeriv pealkiri võiks olla „Kuidas me vanaduses hakkama saame?“. Monika Haukanõmm sõnas, et ettekandjate valik on hästi oluline. Kui kutsuda minister ja rakkerühma esindaja, siis suure tõenäosusega teevad nad sarnase ettekande, kuna minister lähtub rakkerühma tulemustest. Ta arvas, et sellisel juhul läheksid ettekanded väga kordavaks ning ehk oleks võimalik saada ettekannet hoopis teiste riikide kogemustest? Marika Tuus-Laul sõnas, et kui soovime arutelu, mis oleks poliitikaülene, siis võib-olla ei peaks minister ettekannet tegema, kuna minister on väga poliitiline figuur. Maris Lauri juhtis tähelepanu, et kõigepealt tuleks leppida kokku teemapüstitus. Kas räägime hooldusest üksnes eakate võtmes või hoolduse küsimusest laiemalt? See on oluline nii pealkirja kui ka esinejate mõttes. Kui lähtume eakate hooldamisest, siis võiks küsida „Kuidas me saame hakkama eakana?“. Me võiksime just kasutada sõna „meie“, sest tulevikus oleme me kõik ühel hetkel pensionärid. Tuleviku pensionäride mõttes oleks mõistlik, kui eakate hooldusest räägivad tuleviku pensionärid. Helmen Kütt sõnas, et väljapakutud teemapüstitus on väga hea, kuna ka kollektiivne pöördumine tegeleb eakate teemaga, mis räägib täna veel noortest inimestest, kes panustavad oma tulevikku. Petitsiooni eesmärk oli, et mida teha, et tulevikus hästi hakkama saada. Jüri Jaanson leidis, et ettekannete osas on oluline otsustada, milliseid erinevaid vaateid soovime koondada. Kui palume rakkerühma poolt ettekannet, siis kelle vaadet nad esindavad? Meil oleks vaja ka elulist vaadet ehk ettekannet osapoolelt, kes on igapäevaselt hooldusega seotud ning siis peaks olema ka uuringuvaade. Helmen Kütt sõnas, et Kai Saks kui petitsiooni algataja esindab elulist vaadet. Rakkerühma korral on sinna koondunud teadlased ja erinevate organisatsioonide esindajad. Kui me püstitame neile täpse teema, siis nad kindlasti räägivad sellest lähtuvalt. Liina Kersna pakkus, et pealkiri võiks olla „Kuidas eakana hakkama saada - hoolduskindlustuse loomine?“. Tiina Kangro ütles, et hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm keskendus oma tegevuses hoolduskoormusele laiemalt. Kui rakkerühm teeb omalt poolt ettekande, siis tuleks juhtida nende tähelepanu sellele, et Riigikogus käsitleme eakate hooldust. Komisjon otsustas üksmeelselt, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisel keskendutakse eakate hooldusele. Ettekandjateks on kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ esindaja Kai Saks, hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja ja sotsiaalkomisjoni esimees. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu ettevalmistamine komisjonis jätkub. (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt Juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Külli Mathiesen Protokollija https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/8e459594-ccaf-41d8-804b-4fd6f4ccf602

  5. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 179

    Juhataja: Helmen Kütt Kaasjuhatajad: Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin, Aivar Kokk (3. päevakorrapunkti juures) Protokollija: Terle Kask Võtsid osa: Sotsiaalkomisjon: Monika Haukanõmm, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Marika Tuus-Laul, Maris Lauri, Viktor Vassiljev, Aimi Kaldre (nõunik-sekretariaadijuhataja), Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik) Majanduskomisjon: Toomas Kivimägi, Tarmo Kruusimäe, Jaanus Marrandi, Raivo Põldaru, Erki Savisaar, Märt Sults, Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Piia Schults (nõunik) Rahanduskomisjon: Remo Holsmer, Andres Ammas, Anneli Ott (Dmitri Dmitrijevi asendusliige), Priit Sibul, Aivar Sõerd, Tanel Talve, Tiina Licht (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helda Puura (konsultant), Vivian Põld (konsultant) Maaelukomisjon: Urmas Kruuse, Igor Gräzin, Siret Kotka-Repinski, Heimar Lenk, Inara Luigas, Martin Repinski, Arno Sild, Artur Talvik, Ülle Särgava (nõunik-sekretariaadijuhataja), Merle Kruusimägi (nõunik), Jaanika Lokk (konsultant) Puudusid: Sotsiaalkomisjon: Liina Kersna, Tiina Kangro Majanduskomisjon: Deniss Boroditš, Kristen Michal Rahanduskomisjon: Martin Helme, Kalvi Kõva, Jürgen Ligi, Kersti Sarapuu Kutsutud: Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil, Eesti Väikekaupmeeste Liidu esindajad Rein Reinvee, Riho Maurer ja Margus Karro, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin, sama osakonna keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ja nõunik Triinu Täht, Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonnajuhataja Marek Uusküla ja sama osakonna peaspetsialist Heidi Vessel, Maaeluministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Merle Saaliste, Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnikud Nurmely Mitrahovitš ja Ele Nuka (3. päevakorrapunkti juures) Kuulajatena osalesid: Eda-Liis Kann, Üllar Luup Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine "Hoolduskindlustuse loomine" 2. Muud küsimused 3. Eesti Väikekaupmeeste Liidu märgukiri „Maapoodide kaitseks koguti 31 000 allkirja“. Ühine istung maaelu-, rahandus- ja majanduskomisjoniga. 1. Kollektiivne pöördumine "Hoolduskindlustuse loomine" Komisjon arutas kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ edasise menetlusega seonduvat. Komisjoni esimees tegi komisjonile ettepaneku viia läbi kollektiivse pöördumise alusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus teisipäeval, 6. märtsil 2018. Otsustati: 1.1 Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu täiskogu 6.03.2018 päevakorda oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ alusel (konsensus – Helmen Kütt, Monika Haukanõmm, Igor Kravtšenko, Jüri Jaanson, Marika Tuus-Laul, Maris Lauri) https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/da68a668-7283-46db-a119-8a5a3a70fc10

  6. 12. oktoobril arutab Riigikogu sotsiaalkomisjon hoolduskindustuse loomise ettepanekut.

    Arutelule on kutsutud ettepaneku autor dr Kai Saks, uue eakuse rahvakogu vedaja Liisi Uder, rahanduskomisjoni liikmed, ministeeriumite, haigekassa ja huvigruppide esindajad.

  7. Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungi protokoll nr 156

    Juhataja: Helmen Kütt Protokollija: Külli Mathiesen Võtsid osa: Dmitri Dmitrijev, Jüri Jaanson, Liina Kersna, Marika Tuus-Laul, Tiina Kangro, Heidi Barot (nõunik), Helgi Kundla (nõunik), Terle Kask (konsultant) Puudusid: Monika Haukanõmm, Maris Lauri ja Viktor Vassiljev Kutsutud: TÜ Sisekliiniku dotsent, arst-õppejõud, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni esindaja Kai Saks, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum ja sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall, Eesti Haigekassa tervishoiu-ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna ja kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, Kindlustusseltside Liidu esindajad Caterina Lepvalts (ERGO Kindlustus) ja Raili Reial (SEB Elukindlustus), Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma esindaja Rauno Mäekivi, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni esindaja Jaanika Luus, MTÜ Eesti Omastehooldus esindajad Helle Lepik ja Ivar Paimre, Eesti Koostöö Kogu esindaja Liisi Uder (1.päevakorrapunkti juures), Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna juhataja Liina Kanter ja Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna juht Olle Selliov (2. päevakorrapunkti juures) Päevakord: 1. Kollektiivne pöördumine "Hoolduskindlustuse loomine" 2. Naiste tugikeskuse teenuse riigihankest ja hetkeolukorrast 1. Kollektiivne pöördumine "Hoolduskindlustuse loomine" Helmen Kütt andis ülevaate kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ senisest menetluskäigust. Kollektiivne pöördumine esitati Riigikogule menetlemiseks 4.septembril 2017. Juhatus võttis kollektiivse pöördumise menetlusse 12. septembril 2017 ning komisjon peab oma seisukoha kujundama 12. märtsiks 2018. Kollektiivsele pöördumisele on alla kirjutanud 1063 inimest. Ta tutvustas komisjoni võimalusi kollektiivse pöördumise menetlemisel. Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada: algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, korraldada avalik istung, edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks, edastada ettepanek Vabariigi valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kus kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni, edastatud ettepanek tagasi lükata, lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil. Järgnes arutelu hoolduskindlustuse loomise ja rakendamise võimalikkusest. Liisi Uder tutvustas hoolduskindlustuse loomise idee kujunemist. Eesti Koostöö Kogus on programm Pension 2050, mille raames otsustati läbi viia Uue Eakuse Rahvakogu. Uue Eakuse Rahvakogu kutsus märtsikuus inimesi üles pakkuma ideid, kuidas oleks inimeste vanaduspõlv edaspidi õnnelikum ja paremini kindlustatud. Kuu aja jooksul kogunes umbes 80 ideed neljal erineval teemal. Iga ideegrupi kohta koostati mõjuhinnangud ning analüüsiti, kas ideed on Eestis rakendatavad, millised võiksid olla ideede negatiivsed ja positiivsed mõjud. Kuna paljud ideed ei olnud riiklikult lahendatavad või oli juba lahendus olemas, siis avalikule arutelule jõudsid umbes 30 ideed ning 26 ideed olid sellised, millele hakati allkirju koguma. Kõik ideed, mis on saanud 1000 allkirja, esitatakse Riigikogule. Hoolduskindlustuse loomise idee sai 1063 allkirja ning esitati Riigikogule. Kai Saks tutvustas hoolduskindlustuse loomise ideed. Hoolduskindlustuse eesmärk oleks suurendada hoolekande kättesaadavust, suurendada ühise raha kasutamise efektiivsust, vähendada perede hoolduskoormust ning tagada võrdne kohtlemine kõigile abivajajatele. Ta juhtis tähelepanu, et vanuritel, kellel pole lapsi, katab kohalik omavalitsus hoolekandega kaasnevad kulud. Nende puhul, kellel on lapsed, on kohalikul omavalitsusel otsustusõigus, kas ja kui palju kohalik omavalitsus kulusid katab. See tähendab, et inimesed on seaduse jõuga muudetud oma lastest sõltuvaks. Hoolduskindlustuse rakendamiseks on väga erinevaid skeeme. Peamised rakendamisalased küsimused on seotud kindlustuse finantseerimise ja väljamaksetega. Tuleb reguleerida, kes ja millisel määral panustavad sissemaksetega, kellele ja millistel tingimustel tehakse väljamakseid ning kas väljamakseid tehakse rahas, kompenseeritakse teenuseid või kasutatakse segasüsteemi. Oluline on kokku leppida, milliseid teenuseid erinevate vajaduste osas kaetakse ehk kehtestada miinimumpakett, mida oleks võimalik kõigile tagada. Ta tõi välja, et ühtegi täielikult üle võetavat süsteemi ei ole, kuid Saksa süsteem on selline, millest annaks õppida. Saksa süsteemis on kõigil ravikindlustusega inimestel automaatselt hoolduskindlustus ning hoolduskindlustus on kohustuslik. Väljamaksete osas on inimesel võimalik valida, kas ta soovib saada kompensatsiooni rahas, teenustes või segatüübi alusel. Kui valida kompensatsioon rahas, siis on seda summaarselt vähem kui teenuste või segatüübi kompensatsiooni puhul. Hoolduskindlustus on rahastatud palgatulust ning jagatud võrdselt töötaja ja tööandja vahel (1%). Katre Pall sõnas, et hoolduskindlustuse loomisega soovitakse parandada hooldusteenuste kättesaadavust, muuta rahastamist efektiivsemaks ja vähendada pereliikmete koormust. Pikaajaline hooldus on hetkel kohalikele omavalitsustele pandud ülesanne ning kohalik omavalitsust hindab, milline on vajadus hoolekande järele ja milline on meede, mis inimest kõige paremini aitab. Kuna kohalikel omavalitsustel on kaalutlusõigus, siis on tegemist hoolekandega, mitte kindlustusega. Kindlustusskeem tähendab, et inimesel on subjektiivne õigus saada teenust, toetust või kombinatsiooni ne ndest. Kindlustuse ülesehitamiseks on väga erinevaid viise. Sagedased on sellised, kus inimene teeb sissemakseid ning see tagab talle subjektiivse õiguse vajalikku abi saada. Hoolduskindlustusele sobivad pigem universaalsed lahendused ning kindlustus võib katta kõikki elanikke, mis tähendab, et see ei pea olema rahastatud tööjõumaksetest. Hoolduskindlustuse loomiseks peab väga täpselt teadma, millised on kriteeriumid, mille alusel kindlustust pakutakse, peab toimuma hindamine ning teenus peab olema olemas ja kirjeldatud. Peavad olema kriteeriumid, milline on inimeste omaosalus ja milline riigipoolne rahastus. Kindlustus ei tähenda automaatselt teenuse kättesaadavuse paranemist, kuna teenust ei pruugi siiski olla või teenusel võivad olla järjekorrad. Häli Tarum lisas, et hoolduskindlustuse rakendamiseks on oluline paika panna kriteeriumid, millele inimene peab vastama selleks, et kindlustust saada ning fikseerida, milline oleks kindlustatuse ulatus. Hoolekanne vajab ressursse juurde, kuid oluline oleks astuda samm tagasi ning veenduda, kas hoolduskindlustus on õige meede probleemide lahendamiseks. Eeskätt on oluline, et suurendame teenuse kättesaadavust ja hoolekande efektiivsust ning vähendame pereliikmete hoolduskoormust. Helmen Kütt sõnas, et kollektiivse pöördumise esitamine näitab, et probleem hoolekandes on väga terav. Probleemid on tugevad nii omastehoolduses, teenuste pakkumises kui ka teenuste kättesaadavuses piirkonniti. Omaste hoolekanne on pereliikmete vastutusel ning lähedastele on see väga koormav. Eakate hoolekanne on kohalike omavalitsust korraldada, kuid perekonnaseadus paneb selle kohustuse lastele ja lastelastele. Siiri Tõniste ütles, et tegemist on väga olulise teemapüstitusega. Hoolekannet puudutav osa sotsiaalkuludest on kasvavas trendis ning sellele on lahendust vaja. Hoolduskindlustus on väga kompleksne teema, kuna puudutab kohalikke omavalitsusi, kindlustuste küsimust, riigieelarve küsimusi ja potentsiaalselt ka maksupoliitikat. Oluline on välja selgitada, kas finantssektori kaasamine on võimalik. Rahandusministeerium spetsiifiliselt antud teemat arutanud ei ole ning ühtset seisukohta pole kujundatud. Rauno Mäekivi nõustus, et hoolekandesüsteem vajab tõhustamist, kuid esmalt peaks arutama, millised on võimalused süsteemi parendamiseks. Hoolduskindlustus on vaid üks võimalikest instrumentidest, kuidas süsteemi tõhustada. Maailmapanga hinnangul tuleks olla hoolduskindlustusega ettevaatlik, kuna töötavate inimeste maksukoormus on Eestis suhteliselt kõrge ning riikides, kus on hoolduskindlustus rakendatud, ei ole see viinud raha efektiivse kasutamiseni. Maailmapank soovitab pigem riigieelarveliste vahenditega valdkonda raha juurde tuua. Caterina Lepvalts sõnas, et teema on väga aktuaalne ning igapäevaselt kahjujuhtu mitega tegeledes on näha, kui keerukas on hoolekande tagamine inimestele , kes õnnetuse tagajärjel hooldust vajavad. Hetkel konkreetseid ettepanekuid välja pakkuda ei saa, kuid Kindlustusseltside Liit on hoolduskindlustuse loomise ideest väga huvitatud. Helmen Kütt andis ülevaate Soome hoolekandesüsteemist Sipoo valla näitel. Soomes ei ole lastel ega lastelastel kohustust oma eakate esivanemate eest hoolt kanda. Hoolekanne on riiklik kohustus ja seda korraldatakse läbi kohalike omavalitsuste. Sipoo vallas elab 95% kuni 75-aastastest inimestest oma kodus. Kohalik omavalitsus teeb läbi hindamised ning sellest võtavad osa tegevusterapeudid, psühholoogid, lähedased ning ka hinnataval inimesel on võimalus kaasa rääkida. Läbi hindamise leitakse inimesele sobiv hoolekandet eenus, et isik saaks võimalikult kaua kodus elada. Edasi liigub ta vajadusel sotsiaalkorteritüüpi elamusse, mis on hooldekodu lähedal. Enne hooldekodusse minemist on inimesel veel päevakeskuste ja muude võimaluste kasutamise õigus. See on otstarbekas ja inimväärikust austav lahendus. Jaanika Luus sõnas, et hoolduskindlustuse loomine on oluline teemapüstitus. Kohalike omavalitsuste võimekus teenuseid osutada on piiratud ning see sunnib inimesi kasutama kallemaid teenuseid kodukohast eemal. Teenuse koju ostmine on väga kallis ning keskmisel Eesti perel ei ole võimalust koduse hoolekandeteenuse eest tasuda. Samuti on selliste teenuste pakkujaid vähe. Rahastusmudeli tõhustamine on väga oluline ning loob alused süsteemi parendamiseks. Hetkel ei ole kohalikel omavalitsustel võimekust ise hoolekannet tõhustada. Kui kohalikele omavalitsustele anda juurde lisarahastust, siis ei arendata teenuseid nii, et need oleks kliendisõbralikud. Riik peab tulema appi, kuna keskmine eluiga suureneb ning tervelt elatud eluaastate arv ei suurene. Raili Reial sõnas, et hoolduskindlustus kindlasti ei saa toimida vabatahtlikuna. Vabatahtlik kindlustus võib alati olla, kuid see ei aita sotsiaalset koormust vähendada. Marika Tuus-Laul leidis, et hoolduskindlustuse loomine on vajalik samm. Hoolekandes on ressursid piiratud ning lahendusena saaks olla kohustuslik hoolduskindlustus, mida finantseeritakse maksude kaudu. Sellele võib-olla vastuseisu, kuid töötuskindlustusmaksu osas oli samuti vastuseis, mis nüüdseks on hästi rakendunud. Ta palus hoolduskoormuse rakkerühma esindajalt täpsustust, mida mõtles Maailmapank soovitusega kasutada eelarvelisi vahendeid hoolekande tõhustamiseks? Rauno Mäekivi vastas, et eelarveliste vahendite kasutamisega ei peeta silmas, et raha tuleks süsteemi juurde eraldada. See tähendab, et raha tuleb tänasesse süsteemi eraldada läbipaistvamalt. Praeguses süsteemis eraldatakse kohalikele omavalitsusele vahendeid, teadmata, kuidas seda raha lõpuks kasutatakse. Hetkel pole Eestis andmeid ega infosüsteeme, mis ütleks, millises mahus ja kuidas kohalikud omavalitsused teenuseid pakuvad. Tiina Kangro juhtis tähelepanu, et lähiajal on valmimas hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma aruanne, mida tuleks käsitleda hoolduskindlustuse loomise ideega seotult. Hoolduskoormuse rakkerühma aruandes välja toodud soovitustele tuginedes, tuleks planeerida edasisi tegevusi. Hoolekandesüsteemis on väga suured probleemid, mis nõuavad süsteemset lahendamist. Helmen Kütt nõustus, et hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tegevus on tugevalt seotud kollektiivse pöördumisega „Hoolduskindlustuse loomine“ ning on väga oluline neid teemasid koos käsitleda. Katrin Romanenkov sõnas, et hoolekandesüsteemis on väga oluline lahendada ressursi küsimus ja teenuseid arendada. Hoolduskindlustus ei aita iseseisvalt süsteemi muutust tuua, oluline on ka teenuseid arendada, et inimesed saaksid subjektiivse õiguse omandamisel teenuseid ka kasutada. Maailmapanga analüüs toob välja erinevaid võimalusi rahastuse korraldamiseks ning teenuste arendamiseks. Ivar Paimre ütles, et omaste koormus hooldusteenuste finantseerimisel suunab pereliikmeid omastehoolduse teele. Kui miski käib materiaalselt üle jõu, on kergem seda ise füüsiliselt teha. Tõenäoliselt ei jätku omastehoolduse koormusega inimesel enam kindlustuse jaoks raha. Hoolduskindlustus on problemaatiline ka isikute jaoks, kes on omastehoolduse koormuse tõttu tööturult välja langenud. Hetkel on puudu teenuseid ja selgust selles osas, et milliseid teenuseid on mõistlik pakkuda rohkem ning mille puhul seada piir. Täna läheb inimene hooldusteenuse asemel tervishoiuteenusele, kuna lähedane näeb, et see ligipääs on olemas. Komisjon jätkab kollektiivse pöördumise „Hoolduskindlustuse loomine“ käsitlemist. https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/38083c48-d5d1-4204-90e5-34e73bc7caa7

  8. Kollektiivse pöördumise menetlusse võtmine

    Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 1529 Riigikogu juhatus otsustab: võtta menetlusse Kai Saksi k.a 4. septembril algatatud kollektiivne pöördumine "Hoolduskindlustuse loomine“ ja edastada see menetlemiseks sotsiaalkomisjonile. (allkirjastatud digitaalselt) Eiki Nestor Riigikogu esimees

Kas tahad selle ettepaneku edasise arenguga kursis olla?

LISA KOMMENTAAR

Kommentaarid

  1. Indrek Saar

    mitte ainult

    Mitte ainult vanemaid ei hooldata. Kümned tuhanded hooldavad kodus oma (erivajadusega) suure hooldusvajadusega lapsi.

    KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.
    1. Maarja-Leena Saar

      04.04 - Vikerraadio Reporteritunnis

      04.04 - Vikerraadio Reporteritunnis (https://podtail.com/podcast/reporteritund-vikerraadio-err/reporteritund-hoolekandesusteemi-kaasajastamine/) oli teemaks hoolekandesüsteemi kaasajastamine. Stuudios olid külas on EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidu juhataja Agne Raudmees ja Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse.

      KommenteeriOsalemiseks pead sisse logima.